Eestis on senini avaldatud kolm riiklikku toitumis- ja liikumissoovitust. Esimene 1995. aastal, teine 2006. aastal ning kolmas, uuendatud versioon, aastal 2017. Toitumis- ja liikumissoovitused on suunatud üldrahvastikule ning ei võta arvesse toitumise erivajadusi tervislikel või muudel põhjustel.

Soovitusi uuendatakse selleks, et pidada sammu tänapäevaste tõenduspõhiste seisukohtadega. Võttes arvesse aga väikeriigi võimalusi, on meil piiratud nii alusmaterjalide koondamiseks kui ka nende läbitöötamiseks vajalik ressurss. See on põhjuseks, miks me oma toitumissoovituste uuendamisel toetume koostööle Põhjamaadega, võttes sellegipoolest arvesse Eesti sotsiaal-majanduslikku konteksti. Soovitusi vaadatakse üle pea iga 10 aasta tagant.

Põhjamaade toitumissoovitused on teaduslikuks aluseks toidu- ja toitumissoovitustele Taanis, Soomes, Islandil, Norras ja Rootsis. Eesti, Läti, Leedu ja Fääri saared on toitumissoovituste koostamisel vaatlejaliikmeteks. Põhjamaade toitumissoovitused on seni valminud viies versioonis, ülevaade ja avaldatud materjalid nendest on saadaval sealsel veebilehel. Viimane, 2012. aastal välja antud versioon on veebis saadaval inglise keeles.

Selleks, et saaksime Eesti toitumis- ja toidusoovitusi nimetada riiklikeks soovitusteks, on oluline, et nende koostamise protsess oleks läbipaistev ja sellesse oleksid kaasatud kõik toitumise valdkonnaga seotud osalised, kelle huvid on deklareeritud.

Soovituste koostamise protsessis võetakse arvesse rahvusvahelist head tava, mis Eestis on avaldatud “Ravijuhendite koostamise käsiraamatus“, rakendatakse huvide deklareerimist, samuti protsessi läbipaistvuse põhimõtteid.

Peamised mõisted

Soovituste viimiseks elanikkonnani kasutatakse erisuguseid näitlikustavaid ja kokkuvõtlikke mudeleid, nagu toidupüramiid, toiduring, taldrik, valgusfoor. Eestis on kasutusel toidupüramiid ja taldrik ning liikumispüramiid.

Kõik Tervise Arengu Instituudi väljatöötatud infomaterjalid, sh toitumisprogramm, tuginevad tõenduspõhistele riiklikele toitumis- ja toidusoovitustele.