Tänavu 1. juulil jõustuvad äriseadustiku muudatused, millega luuakse osaühingutele senisest paindlikumad võimalused kapitali kaasamiseks ning osanikevaheliste suhete kujundamiseks.

Muudatuste sisseviimine äriseadustikku on eelkõige kantud iduettevõtete ehk start-up’ide alustamise ja tegutsemise lihtsustamiseks ning rahvusvahelise praktikaga kooskõlla viimiseks. Iduettevõtetele on enamasti oluline, et täiendava kapitali kaasamine oleks võimalikult paindlik ning asutajate, osanike, juhtkonna ja investorite vahelisi suhteid ning nende varalisi õigusi saaks poolte kokkuleppel võimalikult palju reguleerida. Arvestades seda, et enamik Eesti iduettevõtteid on asutatud osaühinguna, puudutavad äriseadustiku muudatused just osaühinguid.  

Muudatused puudutavad kõiki osaühinguid 

Osaühingute uue regulatsiooni eesmärk ei piirdu üksnes iduettevõtjate tegevusega seotud spetsiifiliste probleemide lahendamisega juba ainuüksi sel põhjusel, et muudatused puudutavad kõiki osaühinguid. Muudatuste jõustumisel peaks Eesti äriõiguses senisest paremini välja joonistuma kaks põhimõtteliselt erinevat piiratud vastutusega äriühingu tüüpi: eelduslikult väikese osanike arvuga ja suletud ühinguna tegutsev osaühing ning avatud kapitaliühinguna tegutsev aktsiaselts. 

Seadus asub nüüdsest eeldatavasti lähtuma eeldusest, et osaühingu puhul võimaldaks see osanikel ja osaühingul endal omavahelisi suhteid reguleerida võimalikult suures ulatuses, arvestades konkreetse osaühingu ning selle osanike spetsiifilisi huve ja vajadusi. 

Osaühingu põhikirja tähtsus kasvab 

Äriseadustiku muudatuste jõustumisega muutub palju tähtsamaks seni üsna formaalne osaühingu põhikiri – nüüd on lisaks osade võõrandamise piirangutele ka muid võimalusi, mida põhikirjas lubada, keelata ja täpselt reguleerida. 

Äriseadustikku lisandub regulatsioon, mis võimaldab kaasata täiendavat kapitali konverteeritavate laenude abil.

See tähendab, et kui põhikirjas on vastav võimalus olemas, saab osanike otsuse alusel anda välja vahetusvõlakirju, mille kaudu saab hiljem omandada äriühingus osalus. Seni vaid aktsiaseltsidele lubatud instrumente võib osaühing väljastada kuni poole osakapitali ulatuses ning osaühingu vahetusvõlakirjade müük on täpselt sama piiratud kui sama ühingu osade müük. Samaväärselt teiste muudatustega peab ka võlakirjade väljaandmiseks olema selline võimalus ette nähtud põhikirjas. 

Juhatusele või nõukogule antakse kapitali suurendamise õigus 

Edaspidi on võimalik osakapitali tingimuslikult suurendada ka muul eesmärgil. Näiteks võivad osanikud otsustada osakapitali suurendamise tingimuslikult märkimisõiguse kasutamise ulatuses, kui see on vajalik osaühingu koondumise ettevalmistamiseks või optsioonilepingute sõlmimiseks, mis annab parema võimaluse juhtkonna, töötajate ja teiste võtmeisikute motiveerimiseks optsioonide kaudu. 

See õigus võimaldab osanike otsuses määratud ulatuses ja tähtaegade jooksul juhatusel või nõukogul operatiivselt reageerida ning vastavalt ootamatult tekkinud vajadusele/võimalusele täiendav kapital kaasata. Mugavaks muudab selle võimaluse ka asjaolu, et kui aktsiaseltsi puhul saab sellise õiguse anda vaid nõukogule, siis kuna osaühingul nõukogu kohustust ei ole, saab seda teha ka juhatus, kelle otsus realiseerub äriregistrile esitatava kandeavalduse ja sellele lisatud kinnituse kaudu. 

Osade märkimise regulatsiooni kehtestamine osakapitali suurendamisel 

Kehtiv osakapitali suurendamise regulatsioon on jäik põhjusel, et puudub aktsiaseltsiga sarnane osade märkimise regulatsioon ning äriseadustik sätestab kohustuse märkida osakapitali suurendamise otsuses iga uue osaniku andmed.

Muudatuste jõustumisel tuleb kapitali suurendamise otsuses ära näidata vaid isikud, kellel on õigus uusi osi märkida ning anda neile selleks tähtaeg.

Väljalastud osade omanikeks saavad isikud, kes selle eest tasuvad ning kui osanik seda õigust kasutada ei soovi, saavad seda teha teised märkimisõigusega isikud. Kui ettenähtud tähtaja jooksul jäävad osad märkimata, loetakse märkimine ebaõnnestunuks ja osakapitali suurendamine jäetakse ära. Selline regulatsioon võimaldab kapitali suurendamist paindlikumalt teha olukorras, kus ei ole ette teada, millised investorid investeerivad ja kui suures ulatuses nad seda teevad.

Enda osade omandamist reguleerivad piirangud vähenevad 

Iduettevõtjate puhul on tavapärane, et osaühingu asutavad kolm või neli isikut, kes lepivad kokku, et kolme- kuni nelja-aastase perioodi jooksul peab iga osanik aktiivselt panustama äriühingu tegevusse. Samuti lepitakse kokku, et osanik, kes piisavalt ei panusta või rikub oma kohustusi, peab oma osa või teatud osa sellest osaühingule tagasi võõrandama.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei või osaühing omandada ega tagatiseks võtta oma osa, v.a juhul, kui osaühingule kuuluva osa nimiväärtus ei ületa 1/10 osakapitalist ja osa omandamine ei too kaasa netovara vähenemist alla osakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. 

Muudatuste kohaselt võib osaühing omandada enda osasid kuni ühe kolmandikuni osaühingu osakapitalist. 

Arvestades, et osanikke on tavapäraselt vähe, on piirmäära tõstmine praktikas olulise tähendusega. Nimetatud nõude muutmine võimaldab tagada ettevõtjale nn tagurpidi optsiooni kasutamise, lisaks on võimalik ühe osaniku lahkumisel ettevõttest võõrandada tema osa ettevõttele, kus seda saab n-ö hoiustada uue osaniku leidmiseni. 

Osadega seotud eriõiguste kehtestamise regulatsioon muutub täpsemaks 

Muudatustega luuakse uus võimalus sätestada põhikirjaga, et teatud osanikel on võrreldes teistega eriõigused. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab osaniku häälte arv olema võrdeline tema osa nimiväärtusega ja seetõttu on osast tulenev eriõigus seaduse ja põhikirja tasandil välistatud. Praktikas on osanike õiguse erisusi püütud reguleerida osanikevahelises lepingus, kuid see ei pruugi alati piisavalt selge olla, samuti võib tekkida konkurents põhikirja ja osanike lepingu vahel. 

Seadusemuudatustega on nüüd antud võimalus reguleerida eriõigused põhikirjaga, kusjuures põhikirjas ette nähtud eriõiguste muutmiseks või tühistamiseks on vajalik kõigi eriõigust omavate osanike nõusolek.

See muudatus annab võimaluse lasta välja investorite ootustele vastavaid eri liiki osasid ja kindlustada investoritele tavapärased eriõigused.  

Nõukogu koosoleku pidamise ja otsuste vastuvõtmise nõuded lihtsustuvad 

Kuigi osaühingul puudub enamasti kohustus omada nõukogu, kasutavad hilisemasse arengufaasi jõudnud iduettevõtjad tihti kaheastmelist juhtimissüsteemi ja moodustavad juhatuse kõrvale ka nõukogu. Äriseadustiku sätted, mis reguleerivad nõukogu töö korraldust ja otsuste vastuvõtmist, on mitmes olulises aspektis ajale jalgu jäänud ning liiga kitsendavad, takistades ühingu juhtimist. 

Muudatuste jõustumisel on nõukogul võimalus võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata, samuti võivad nõukogu liikmed osaleda koosolekul elektrooniliste vahendite abil füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side kaudu või muul sarnasel elektroonilisel viisil. See tähendab, et lihtsustub nende ettevõtete olukord, kelle nõukogu liikmed on välismaalased ning kelle nõukogu ei viibi enamasti ühes ja samas piirkonnas – nõukogu koosolekuid saab korraldada näiteks Skype’i vahendusel.