Õiguskantsler on tuginevalt talle esitatud avaldusest saatnud maksu- ja tolliametile päringu seoses maksuhalduri praktikaga, et viimane ei aktsepteeri tulumaksuseadusest tulenevat õigust arvata maksustamisperioodi tulust maha eluasemelaenu intresse, kui laenu on kasutatud eluaseme remondiks ja töid on tehtud ehitusprojekti alusel.
Õiguskantsler toob oma pöördumises välja, et selline maksu- ja tolliameti praktika on vastuolus seaduse ja hea halduse tavaga. Seaduse järgi on inimesel õigus ka remonditööde tegemiseks saadud laenuosale vastavaid intresse maha arvata, kui töid tehakse õiguspärase ehitusprojekti alusel. Haldusorgan ei tohi seaduses antud õigusi kitsendada ega seada seadusliku aluseta täiendavaid tingimusi, toonitab õiguskantsler.
Tulumaksuseaduse § 25 näeb ette, et inimesel on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata enda eluaseme soetamiseks võetud laenu või liisingu intress. Laenuintresside mahaarvamisel loetakse soetamiseks ka "ehitise püstitamist, laiendamist ja ümberehitamist ehitusseadustiku tähenduses ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel" (tulumaksuseaduse § 25 lg 2).
Ehitusprojekt on dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet (ehitusseadustik (EhS) § 5). Seadus määratleb ka üldised nõuded, millele ehitusprojekt vastama peab – selle järgi peab olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ja asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida (EhS § 13 lg 2).
Ehitusprojekt peab üksnes õigusaktis määratud juhtudel vastama ministri määrusega kehtestatud täpsematele nõuetele. Niisugused juhud on eelkõige ehitus- ja kasutusloa taotlemine, samuti olukord, kui ehitusteatisega koos tuleb esitada ehitusprojekt ning kui ehitis oluliselt rekonstrueeritakse. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse hoone konstruktsioonide või tehnosüsteemide asendamist või muutmist, kui sellise ehitamise kulu on suurem kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest (EhS § 63).
Kui ehitusprojekt koostatakse majandus- ja kutsetegevuse raames ja kui see käsitleb ehitusloakohustuslikku ehitamist, siis peab selle koostaja olema kvalifikatsiooninõuetele vastav ehk kutsetunnistusega pädev isik (EhS § 24 lg 1, lg 2 p 2). Muudel juhtudel ei pea isikul kutset olema ja seega võib isik ise ehitusprojekti koostada. Kui ehitusprojekti kohane ehitis või ehitustöö on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga, peab selle üle kontrollima projekti koostajast sõltumatu pädev isik (EhS § 14 lg 3 p 1). Ehitusjärelevalvet tegev asutus võib põhjendatud juhul nõuda, et koostatud ehitusprojekti kontrolliks kvalifikatsiooninõuetele vastav isik (EhS § 14 lg 3 p 2).
Muudel juhtudel võib ehitusprojekt olla ka enda tarbeks koostatud dokument, mis käsitleb näiteks ehitusmaterjalide kulu, milles sisaldub tööde üldine kirjeldus või olulisemateks töödeks vajalikud arvutused. Olenevalt konkreetse ehitamise olemusest võib ehitusprojektiks olla ka näiteks ehitise tehnosüsteemi või selle osaks oleva seadme paigaldus- või seadistusjuhis. Ehitusprojekt peab vastama töö keerukusele ja ehitamise vajadustele. Selle, millises mahus ja kuidas ehitusprojekt koostada, otsustab isik enamasti ise. Seadus ei sätesta, et kõik ehitusprojektid peavad vastama etteantud vormi ja sisu nõuetele.
Seega, kui maksu- ja tolliamet keeldub isiku esitatud ehitusprojekti aktsepteerimast, peab ta keeldumist põhjendama. Põhjendustes tuleb anda hinnang sellele, millistele õigusakti nõuetele esitatud dokumendid ei vasta. Niisiis tuleks hinnata seda, kas esitatud dokumentide kohaselt oli võimalik ehitada ja kas ehitustehnilised arvutused olid õiged. See tähendab sisuliselt ehitusjärelevalvet, milleks maksu- ja tolliametil pädevust ei ole. Seaduse kohaselt on selline pädevus eelkõige tehnilise järelevalve ametil ja kohalikul omavalitsusel (EhS § 130 lg 2 ja 3).
Lisaks juhib õiguskantsler tähelepanu sellele, et maksu- ja tolliameti kodulehel avaldatud selgitused eluasemelaenu intresside kohta on eksitavad. Selgitustes on märgitud, et nn tavaremondi tegemisel ei ole õigust eluasemelaenu intresse maha arvata ning on toodud järgmine näide: "Laenusaaja on varem võetud laenu kasutanud sihtotstarbeliselt: ostnud eluasemeks korteri. Septembris võtab ta 6400 eurot täiendavat laenu. Seda kasutab ta remonditöödeks, mille tegemiseks ei ole ehitusluba ega -projekti vaja. Kuna selliste remonditööde tegemiseks saadud laenuosale vastavaid intresse tulust maha arvata ei saa, siis peab sellisel juhul arvutama laenu sihtotstarbelise kasutamise protsendi."
Tulumaksuseaduse § 25 lõikes 2 sätestatud mahaarvamise õigus ei olene sellest, kas ehitustöödeks on vaja ehitusluba või -projekti, vaid sellest, kas ehitustöid (sealhulgas remonditöid) faktiliselt tehakse ehitusloa või -projekti alusel. Ehitusseadustiku järgi on remont (sealhulgas nn tavaremont) ehitamine. Seetõttu on isikul õigus ka remonditööde tegemiseks saadud laenuosale vastavaid intresse maha arvata, kui töid tehakse ehitusprojekti alusel. Nagu eespool selgitatud, ei pea ehitusprojekt alati olema pädeva isiku koostatud või kinnitatud ega vastama vorminõuetele.
Oma pöördumises palub õiguskantsler maksu- ja tolliametil muuta senist halduspraktikat ehitusprojektidena arvesse võetavate dokumentide aktsepteerimisel. Samuti parandada ja seadusega kooskõlla viia kodulehel avaldatud selgitused.
