Üldise maksuvaba tulu arvutamise süsteem muutus 2018. aastal ning tekitas algselt palju segadust ning tekitab osaliselt siiani. 2023. aastal muutus täiendavalt üldise maksuvabastuse summa 500 eurolt 654 eurole ning lisaks muutus ka vanaduspensionäride maksuvaba tulu arvutamise meetod, mis omakorda teeb asja veidi nüansirikkamaks.
Töötava vanaduspensionäri maksuvaba tulu kasutamine
2023. aastal toimus mitmeid maksumuudatusi, üks nendest oli maksuvaba tulu summa suurenemine. Aastal 2023 tõusis üldine maksuvaba tulu 654 euroni kuus (summa ühe väljamaksukuu kohta). Varem oli maksuvaba tulu võimalus kasutada kuni 500 eurot kuus ning see summa kehtis ka vanaduspensionäridele. 2023. aastast tõusis vanaduspensionäride maksuvaba tulu 704 euroni kuus (summa on võrdne keskmise vanaduspensioni suurusega, mis omakorda kehtestatakse vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega § 235). Seega summa 704 eurot kehtib 2023. aastal vanaduspensionil viibivatele inimestele ühe väljamaksukuu lõikes ning ka neile, kes jõuavad siia kalendriaasta jooksul.
Kui pensioniikka jõuda näiteks 1.mail 2023, siis vanaduspensionäri maksuvaba tulu hakkab ikkagi kehtima juba 1. jaanuarist 2023. Paindlikul vanaduspensionil enne pensioniiga või soodustingimusel vanaduspensionil olevatele töötajatele kehtib maksuvaba tulu 654 eurot. 2023 aastal jõuavad pensioniikka inimesed, kes on sündinud 1959. a juunikuus või varem (1958 oktoober-1959 juuni).
Töötava vanaduspensionäri maksuvabastuse erinevus seisneb veel ka selles, et varem oli võimalus valida, kas kasutada maksuvaba tulu töötasult või pensionilt. Aastast 2023 enam valikuvõimalust ei ole, kuna see maksuvabastus rakendatakse automaatselt sotsiaalkindlustusameti poolt pensionilt. Vanaduspensionäri maksuvaba tulu saab kasutada täies ulatuses töötasult juhul, kui võimalus pensionit saada on edasi lükatud. Tööandja saab maksuvabastust rakendada üksnes töötaja avalduse alusel, seega töötaja ülesanne on teha tööandjale maksuvaba tulu avaldus ning täiendavalt tuleb meeles pidada, et pensionit saama hakates tuleb oma maksuvabastuse avaldus kindlasti üle vaadata ning vajadusel muuta.
Juhul, kui töötava vanaduspensionäri pension on alla 704 euro kuus, jääb maksuvaba tulu summat üle. Kui isik saab lisaks ka II sambast maksustavaid väljamakseid, millelt peab pensionkeskus kinni 10% tulumaksu, annab sotsiaalkindlustusamet pensionikeskusele maksuvaba tulu kasutamata osa üle. Sinna hulka kuuluvad näiteks lühema kestusega pension ja kord aastas makstavad summad — tähtajaline fondipension, tähtajaline pensionileping. Kui peale pensioni maksmist jääb maksuvaba tulu summat üle ning ka II sambast 10% tulumaksuga väljamakseid ei ole, saab ülejäänud osa kasutada ära töötasult.
Näiteks: töötaja on vanaduspensionär, kes saab pensioni 600 eurot kuus, maksuvaba tulu jääk on seega 704 – 600 = 104 eurot, mille saab töötaja kasutada töötasust. Töötaja töötasu on 1200 eurot kuus. Brutotöötasult ei peeta kinni töötaja töötuskindlustust (TKindlS § 42 lg 1 p 1) ega ka kogumispensioni makset. Töötasust peetakse kinni vaid tulumaks (1200 – 104) x 20% = 219,20 eurot.Töötajale väljamakstav töötasu on seega 1200 – 219,20 = 980,80 eurot.
Töötaja saab samas kuus veel lisaks boonuse 1000 eurot. Seega kuu lõikes on nüüd töötajale väljamakstav brutotasu kokku 2200 eurot.
Kuna maksuvabastus on täies mahus kasutatud, siis boonuse väljamakselt arvestatakse tulumaks tervelt summalt ehk 1000 x 20% = 200 eurot, mis teeb reaalselt isiku arveldusarvele jõudvaks boonusesummaks 1000 – 200 = 800 eurot.
Kuus saadav netosumma kokku on 980,80 + 800 = 1780,80 eurot.
Vanaduspensionäri maksuvaba tulu avaldust tehes tasub meeles pidada, et iga aasta aprillikuus pension tõuseb, ning avaldus tuleb muuta ja esitada tööandjale vastavalt. Kui maksuvaba tulu avaldust õigeaegselt ära ei muuda, võib juhtuda, et järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitades tekib maksukohustus maksu- ja tolliameti ees.
Üldine maksuvaba tulu
Täiendavalt üldise maksuvabastuse teemal puutume palgaarvestajatena pea igakuiselt kokku töötajate küsimustega, mis on seotud nende tulumaksuarvestusega. Töötajatele, kes kasutavad üldist maksuvabastust, jääb tihti arusaamatuks, miks nende töötasult on nende endi arvutustest suurem summa tulumaksu kinni peetud. Üldine maksuvabastus toimib teisiti kui pensionäri maksuvaba tulu, sest kui pensionäril on sõltumata sissetuleku suurusest võimalik maksuvabastust saada 704 euro ulatuses, siis üldine maksuvabastus sõltub ühes kuus saadud brutotasust. See tähendab, et summa suuruse tõttu pensionäri maksuvabastus ei vähene (v.a, kui makstav summa alla 704 euro – siis maksuvaba tulu summa negatiivseks minna ei saa). Üldise maksuvabastuse korral vähendatakse maksuvaba tulu summat vastavalt tasu suurenemisele.
Seetõttu, kui töötajad kirjutavad ja küsivad selgitust sellele, miks nende arvutatud tulumaks on madalam, kui palgaarvestaja poolt arvutatud, siis neile päringutele saame pea eranditult vastata, et põhjus peitub töötajale ühes kuus tehtud suuremas ja/või mitmes väljamakses. Ehk, et kui töötaja on saanud ühes kuus tavapärasest suurema tasu (näiteks lisaks töötasule ka preemia) või mitu väljamakset ning esimes(t)e makse(te)ga on tulumaksuarvestuseks kogu maksuvabastus ära kasutatud, siis iga järgneva samas kuu tehtud väljamaksega läheb maksuvabastuse summa lõhki ehk maksuvabastust on kuu lõikes nö üle kasutatud.
Näiteks: ettevõtte palgapäev on järgneva kuu 1. tööpäeval ja võtame näite aluseks 2023.a märtsikuu väljamaksed. Veebruari palgapäev on 1.märtsil. Palgapäeval väljamakstav brutotasu on 1200 eurot. Töötaja on esitanud üldise maksuvabastuse avalduse summas 654 eurot. Töötaja brutotasult peetakse kinni isiku töötuskindlustusmakse ning ka kogumispensioni makse.
- Brutotasu 1200 eurot
- Töötuskindlustus 1200 x 1,6% = 19,20 eurot
- Kogumispension 1200 x 2% = 24 eurot
- Tulumaks on (1200 – 19,20 – 24 – 654) x 20% = 100,56 eurot
- Netotasu 1200 – 19,20 – 24 – 100,56 = 1056,24 eurot
Täiendavalt soovib töötaja puhkuse (27.03 – 2.04) tasu väljamakset ette. Väljamakse toimub 23. märtsil. Olgu puhkuse brutotasu summaks 261 eurot.
Kuna töötaja saab märtsikuu lõikes teisegi väljamakse, siis märtsikuu kogubrutotasuks saab olema 1200 + 261 = 1461 eurot. Summeeritud brutosummat arvesse võttes peame tulumaksuseaduse 42 lõikes 1 väljatoodud valemi alusel leidma uue jooksva kuu maksimaalse maksuvabastuse summa ning selle alusel korrigeerima maksuvaba arvestust ning ühtlasi ka tulumaksu summat.
Maksimaalne maksuvabastuse summa on nüüd 654 – 654/900 × (1461 – 1200) = 464,34 eurot.
Kuna palgapäeva makselt kasutasime juba 654 eurot maksuvabastuseks, kuid kuu lõikes on uus maksimaalne summa 464,34 eurot, siis see tähendab, et märtsi lõikes on maksuvabastust kasutatud rohkem, kui seadusest tulenevalt lubatud, mistõttu peame enne uut väljamakse tegemist maksuvabastuse summat ülekasutatud vahe võrra miinustades korrigeerima ehk 654 – 464,34 = 189,66 euro võrra. Korrigeerimise teemegi siinjuhul järgneva väljamaksega, milleks on puhkusetasu väljamaks brutosummas 261 eurot.
- Töötuskindlustus 261 x 1,6% = 4,18 eurot
- Kogumispension 261 x 2% = 5,22 eurot
- Tulumaks on (261 – 4,18 – 5,22 – (-189,66 )) x 20% = 88,25 eurot
- Puhkusetasu netosumma 261 – 4,18 – 5,22 – 88,25 = 163,35 eurot
Seega, ehkki näiliselt puhkusetasult on tulumaks maksuvabastuse korrigeerimise tõttu ebaproportsionaalselt liiga suur (mitte 20%), siis tegelikult, kui töötaja oleks saanud 1. märtsil nii veebruari töötasu kui märtsi puhkusetasu korraga, siis sel juhul oleks arvestus olnud:
- väljamakse 01. märtsil 1200 + 261 = 1461 eurot
- töötuskindlustus 1461 x 1,6% = 23,38 eurot
- kogumispension 1461 x 2% = 29,22 eurot
- tulumaks on (1461 – 23,38 – 29,22 – 464,34) x 20% = 188,81 eurot
- väljamakse märtsikuus netosummana 1461 – 23,38 – 29,22 – 188,81 = 1219,59 eurot
Seega väljamakse summa kokku on sama mis töötasu neto 1056,24 eurot ning puhkuse neto 163,35 eurot kokku ehk 1219,59 eurot.
Eeltoodud näite põhjal on hästi näha, et üldise maksuvaba tulu rakendamine on keerukam protseduur ja palgaarvestajana peamegi lähtuma ühe väljamaksukuu vaatest ning korrigeerimisi mitme kuu lõikes teha ei saa. Peame oluliseks välja tuua ka seda, et maksu- ja tolliameti vaates käib arvestus aga aasta keskmise kalendrikuu tasude lõikes, mistõttu aasta keskmiste summade arvestades võib juhtuda, et üldine maksuvabastus on ka aasta vaates üle- või alakasutatud. Vastavasisulisi teavitusi võib palgaarvestaja samuti maksudeklaratsiooni vormi TSD esitades saada ning neil juhtudel võiks palgaarvestaja samuti töötajat teavitada, eriti juhtudel, kus maksimaalne limiit on täis, ning tööandja juures üldist maksuvabastust jooksvas kalendriaastas enam rakendada ei saakski. Tulude arvestuse kontrollimiseks esitab iga isik enda individuaalse tuludeklaratsiooni kalendriaasta alguses, mille abil selgubki, kas isikul on kohustus riigile tulumaksu kas juurde maksta või vastupidi, hoopis tulumaksu tagasi saada.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtteks saame väita, et maksuvaba tulu ning sellega seoses tulumaksu arvutamine võib olla üpriski keeruline protsess, kuid pidades meeles, et pensionäri maksuvaba tulu ja üldise maksuvaba tulu arvutamisel on erinevused, mis maksuvabastust mõjutavad, siis muutub kõik juba palju selgemaks. Esmane peamine erinevus on summa suurus ning arvutamismeetod – üldine maksuvaba tulu väheneb
kuu lõikes tulu kasvades, kuid pensionäri maksuvaba tulu suurus ei sõltu sissetuleku suurusest, vaid on fikseeritud summa terve aasta vältel. Teise erinevusena – kui töötajal on rohkem kui üks väljamakse kuus, siis tuleb arvestada ka seda, et maksuvaba tulu ei saa siiski kasutada rohkem, kui on lubatud piirmäärad ühe väljamaksukuu lõikes. Ning lõpetuseks see, et kõik täiendavad tulumaksu korrigeerimised toimuvad isiku tuludeklaratsiooni alusel kord aastas. Iga isiku kohustus on jälgida oma sissetulekuid ning seega tuleb teha ka maksuvaba tulu avaldus vastavalt oma sissetulekutele ning muu hulgas pidada silmas kõiki tulumaksuga maksustatavaid sissetulekuid kõigi tööandjate juures. Kui töötasu tõuseb, siis on kindlasti vaja üle vaadata oma (nii vanaduspensionäri kui ka üldise) maksuvaba tulu avaldus.
