Arve vormistamine ja väljastamine

Arve saab väljastada ainult juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. Eraisikul puudub võimalus arvet väljastada, vaid vastav tehing vormistatakse lepinguna.

Arve on majandustehingu toimumist tõendav dokument ja on raamatupidamise algdokumendiks. Raamatupidamise seaduse § 7 on sätestatud, millised andmed peavad olema algdokumendil kajastatud ja sama seaduse § 71 , milline vorming ja esitamise tingimused kehtivad masintöödeldavale algdokumendile. Ettevõtjal on äriseadustiku § 15 lg 2 kohaselt kohustus ärilistele dokumentidele märkida oma ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Täiendavad nõuded kaasnevad arve esitajale, kui ta on registreeritud käibemaksukohustuslasena.

Arve väljastamine

Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, alates päevast, mil kaup ostjale lähetati või kättesaadavaks tehti või teenust osutati. Pikaajaliste teenuste ning regulaarselt võõrandatavate kaupade või regulaarselt osutatavate teenuste korral tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul käibemaksuseaduse § 11 lg 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast.

Maksukohustuslane võib volitada enda eest arvet väljastama ka isikut või ostjat, kes tegutseb tema nimel ja arvel. Ka sel juhul peab ta tagama, et arve väljastataks sama tähtaja jooksul (seitse kalendripäeva) (KMS § 37 lg 1).

Eestis registreeritud maksukohustuslasel on kohustus väljastada Eestis kehtiva käibemaksuseaduse nõuetele vastav arve, kui (KMS § 37 lg 11):

1) käibe tekkimise koht on Eesti;
2) käibe tekkimise koht on ühendusevälises riigis;
3) teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, mis kuulub maksustamisele saaja liikmesriigis ning saaja pole iseendale antud tehingu kohta arvet väljastanud.

Arve tuleb väljastada üldjuhul selle riigi eeskirju järgides, kus asub kauba võõrandaja või teenuse osutaja. Juhul kui kauba või teenuse saaja asub teises liikmesriigis ja esitab ise endale kauba või teenuse kohta arve, siis väljastatakse arve järgides selle riigi eeskirju, kus käive toimub.

Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, alates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast (KMS § 37 lg 2).

Kui üldjuhul on kohustus väljastada arve seitsme kalendripäeva jooksul käibe tekkimisest, siis kauba ühendusesisese käibe korral ning käibemaksuseaduse § 10 lõikes 4 punktis 9 nimetatud teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele võib esitada arve kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise kuule järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks (KMS § 37 lg 21).

Käibemaksuseaduse § 37 nõuetele vastavat arvet ei pea väljastama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks, välja arvatud kaugmüügi, uue transpordivahendi võõrandamise ning ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise korral (tax free müügi puhul). Arve väljastamise kohustus puudub ka käibemaksuseaduse § 16 lõike 1, 2 või sama seaduse § 21 sätestatud maksuvaba kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel, kui vastavat käivet ei maksustata käibemaksuga (KMS § 37 lg 1 ja 3).

Maksukohustuslase või välisriigi maksukohustuslase asemel võib arve väljastada ka kauba soetaja või teenuse saaja (self-billing). Seda, et ostja arve väljastab, peab müüja aktsepteerima, kuna arve tähtajalise väljastamise tagab alati müüja. Self-billingu kasutamiseks peavad ostja ja müüja olema varem kirjalikult kokku leppinud, kusjuures kokkuleppes peab olema sätestatud, mil viisil kauba müüja või teenuse osutaja aktsepteerib ostja poolt väljastatud arvet (KMS § 37 lg 5).

Näiteks võib müüja kokkulepitud tähtaja jooksul ostja poolt väljastatud ja müüjale edastatud arve kinnitada aktsepteerimise märgiks oma allkirjaga, kuigi allkiri ei ole kohustuslik arve rekvisiit. Või on kokku lepitud ajaline periood, mille jooksul on müüjal võimalik väljastatud arvet vaidlustada ning pärast mida loetakse arve aktsepteerituks. Kuna müüjal on kohustus pidada arvestust oma käibe üle ning säilitada ka enda eest väljastatud arveid, siis loomulikult ei saa teine isik väljastada müüja eest arvet ilma, et ta selle ka müüjale edastaks.

See, et ostja väljastab arve, on otstarbekas juhul, kui müüjal puudub tehingut tehes arve väljastamiseks vajalik informatsioon. Näiteks kasutatakse seda vahel põllumajanduslike toodete müümisel tööstusettevõttele, kus liha, vilja vms koguse mõõtmine ja kvaliteedi määramine ning sellele vastava hinna arvutamine toimub kauba ostja poolt.

Dokumenti, sealhulgas kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele, käsitatakse arvena, mistõttu laienevad sellele dokumendile ka KMS § 37 sätestatud nõuded arve sisu osas (KMS § 37 lg 4). Arve võib väljastada paberil või ka kauba soetaja või teenuse saaja nõusolekul elektrooniliselt (KMS § 37 lg 6). Arve säilitamise nõuded kehtivad ka elektroonilistele arvetele ning maksuhalduri nõudel tuleb võimaldada maksuhalduril ligipääs elektrooniliselt säilitatavatele arvetele.

Arve vormistamine

  • Arvele tuleb märkida (KMS § 37 lg 7):
  • arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
  • maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
  • kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
  • kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
  • kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
  • kauba kogus või teenuse maht;
  • kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
  • kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;
  • maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
  • tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.
    Käibemaksusumma märgitakse eurodes.

Seega on põhinõueteks arve number, väljastamise kuupäev ning andmed maksukohustuslase, kauba või teenuse ostja ja kauba või teenuse kohta, samuti tehingu hind, maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes.

Teatud ühendusesiseste tehingute puhul kehtestatakse arvele täiendavad nõuded. Kui kauba väljastamise või teenuse osutamise aeg või teenuse eest osalise või täieliku ettemakse kuupäev on erinev arve väljastamise kuupäevast, tuleb arvele märkida, kas kauba väljastamise/teenuse osutamise kuupäev või siis ettemaksu kuupäev, kui seda on võimalik kindlaks määrata.

Kauba ühendusesisese käibe korral on oluline märkida arvele ostja teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number, kuna üksnes kehtiv ostja registreerimise number annab õiguse vastavat müüki käsitada nullmääraga maksustatava ühendusesisese käibena. Kui müüja ei märgi arvele ostja kehtivat registreerimise numbrit, tuleb käive deklareerida ja maksustada siseriikliku käibena. Ostja maksukohustuslasena registreerimise numbrit on võimalik kontrollida siit.

Lihtsustatud arve väljastamine

Käibemaksuseaduse § 37 lõike 9 kohaselt on võimalik väljastada lihtsustatud nõuetele vastavaid arveid, kui arve väljastatakse reisijateveo teenuse osutamisel või parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali jm samalaadsete aparaatide kaudu. Vastav säte tähendab eelkõige seda, et ka maksukohustuslasel, kes vastava teenuse saab, on sisendkäibemaksu mahaarvamisel võimalik aluseks võtta arve, mis vastab üksnes lihtsustatud arve nõuetele.

Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta.

Lihtsustatud arvele tuleb märkida vähemalt arve väljastamise kuupäev, maksukohustuslase nimi ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ning maksustatav summa ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma (KMS § 37 lg 10).

Maksukohustuslane, kellele väljastatakse lihtsustatud arve, on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri (KMS § 37 lg 11).

Loe lähemalt: Arvele märgitavad viited

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll