Täna püüab firma Äpu Ämblik raamatupidaja inventeerida saamata puhkuseid ning arvutada välja puhkusetasu reservi.

1. Jaan Ussike
töötab firmas alates aastast 1999, kuid ei ole senini kordagi puhanud
Tema töötasu oli 2006 aastal igakuiselt 7000.-

VASTUS:

Eeldame, et Jaan Ussike tuli tööle 1999 aasta jaanuaris.
Seega on temal saamata 8 aasta puhkus. Ühe aasta eest saadav puhkus oleks 28 kalendripäeva (8×28=224 päeva).

01.01.2002 jõustus Puhkuseseaduse muudatus, millest tulenevalt üle 4 aasta vanused puhkusenõude aeguvad, enne seaduse jõustumist tekkinud puhkusenõuded aga ei aegu.
Seega Jaan Ussike puhkus perioodi eest 01.01.2002-31.12.2002 on aegunud (1 aasta eest) 2006 aasta lõpuks.

Puhkusereservi arvestusel tuleks aluseks võtta sellisel juhul 8-1= 7 aastat x 28 päeva = 196 päeva.

Rahaliselt:

7000×6 kuud = 42 000.-
Juuli 31 p + august 31 p + september 30 p + oktoober 31 p +november 30 p + detsember 31 p = 184 päeva
184 p – 1 p (20 august) – 3 p (24.-26.detsember) = 180 päeva
42 000/180 = 233,3333 krooni 1 kalendripäeva tasu
196 x 233,3333 = 45 733,33 krooni saamata puhkuseraha.

2. Rita Ritsikake
töötab firmas aastast 2005 ja pole rohkem puhanud, kui 2006 aastal 14 kalendripäeva
Tema töötasu kuni septembrini 2006 oli 7000.- ja alates oktoobrist 6000.-.

VASTUS:
Eeldame, et Rita Ritsikake tuli tööle 2005 aasta jaanuaris ning 14 päeva puhkust 2006 aastal oli aasta esimese pooles.
Tal on saada seega puhkust 2005 aasta eest 28 kalendripäeva ning 2006 aasta eest 28 päeva – 14 päeva (puhatud):
Seega saamata puhkus päevades 28 + 14 = 42 päeva.

Rahaliselt:
juuli kuni september 7000.- = 3×7000 = 21 000.- ja oktoober-detsember 6000.- = 3×6000 = 18 000.-
Kokku 21 000 + 18 000 = 39 000.-
Juuli 31 p + august 31 p + september 30 p + oktoober 31 p +november 30 p + detsember 31 p = 184 päeva
184 p – 1 p (20 august) – 3 p (24.-26.detsember) = 180 päeva
39 000/180 =216,6667 krooni 1 kalendripäeva tasu
42 x 216,6667 = 9 100 krooni saamata puhkuseraha.

3. Kaja Kärbes
töötab firmas 2006 aasta algusest ja puhkas 2006 aastal 28 kalendripäeva
Tema töötasu oli jaanuaris ja detsembris 2006 15 000.- ja muul ajal 4000.-

VASTUS:
2006 aasta eest on temal välja teenutud puhkust 28 kalendripäeva, kuid ta on ka 2006 aastal puhanud 28 kalendripäeva, seega kasutamata puhkus on temal 0 päeva.

4. Kärt Kukulind
töötab firmas 2004 aastat alates ja on iga aasta puhanud korralikult 28 kalendripäeva. Nii ka 2006 aastal aga tema oli lisaks 2006 aastal ka avarii tagajärjel  haiguslehel 2 kuud.
Tema töötasu oli igakuiselt 4000.- lisaks sai ta ka novembris preemiat oma 50 aasta juubeli puhul 7000 krooni.

VASTUS:
Haiguslehel oleks ei mõjuta saada oleva puhkuse pikkust, kuna haiguslehel oleku periood loetakse tööaasta hulka.
Kuna Kärt Kukulind on korralikult igal aastal puhanud 28 kalendripäeva, siis kasutamata puhkust on temal 0 päeva.
NB! Kui Kärt Kukulinnule oleks olnud vaja arvestada saamata puhkusetasu, siis novembris saadud preemiat seoses juubelige ei oleks tulnud arvestada, kuna antud preemia ei ole saadud töö tegemise eest. (Alus: Puhkusetasu arvutamise kord §2)

5. Moonika Mesilind
töötab samuti firmas alates 02.01.2006 ja puhkas 2006 aastal 28 kalendripäeva ja lisaks oli ta ka 01.08.-31.08.2006 palgata puhkusel.
2006 aastal oli tema töötasu 5000.- kuus aga alates 2007 aastast 7000.-

VASTUS:
Palgata puhkuse perioodi ei loeta tööaasta hulka. Seega on Moonika Mesilind saanud 2006 aastal puhkust enam 1 kalendrikuu eest ehk siis 28 päeva / 12 kuud = 2,333 päeva
Tema kasutamata puhkusereserv on: – 2,33 päeva.

Rahaliselt:
5000×6 kuud = 30 000.-
NB! 2007 aasta töötasu suurus ei mõjuta puhkusereservi arvestust.
Juuli 31 p + august 31 p + september 30 p + oktoober 31 p +november 30 p + detsember 31 p = 184 päeva
184 p – 1 p (20 august) – 3 p (24.-26.detsember) = 180 päeva
30 000/180 = 166,6667 krooni 1 kalendripäeva tasu
2,33 x 166,6667= 388,33 krooni ette saadu puhkuseraha.

6. Piret Piiksulind
asus firmasse tööle 17.augustil 2006 ja pole puhanud 2006 aastal.
Töötasu augusti eest 2000.- septembri ja oktoobri eest 4000.- ning novembri ja detsembri eest 6000.-

VASTUS:
Ta on töötanud firmas 5 kuud ja saamata puhkust on 12 kalendripäeva
Saamata puhkusepäevade leidmisel kasutasin tabeli “Puhkusereservi arvestamine majandusaastal 01.01.2006-31.12.2006” abi
Võib aga leida ka käsitsi:
Augustis on ta tööl olnud 15 kalendripäeva ja vastavalt Puhkusetasu arvutamise korra § 4 lg 2-le ümardatakse 15 ja enam päeva terveks kuuks.
Seega saamegi, et Piret Piiksulind on töötanud firmas 5 täiskuud.

Rahaliselt:
august 2000.- , september ja oktoober = 2×4000 = 8 000.- november ja detsember = 2X 6000= 12 000.-
Kokku 2 000 + 8 000 + 12 000 = 22 000.-
august 15 p + september 30 p + oktoober 31 p +november 30 p + detsember 31 p = 137 päeva
137 p – 1 p (20 august) – 3 p (24.-26.detsember) = 133 päeva
22 000/133 =165,4135 krooni 1 kalendripäeva tasu
12 x 165,4135 = 1 984,96 krooni saamata puhkuseraha.

7. Julla Jaaniussike
teeb firmas alates 10.oktoobrist 2006 firmas tööd töövõtulepingu alusel
Tema tasu on olnud igakuiselt 5000.-

VASTUS:
Puhkust antakse ning puhkusetasu makstakse Töölepingu alusel töötavatele töötajatele. Kuna Julla Jaaniussike teeb tööd aga töövõtulepingu alus, siis temale ei laiene Töölepingu seadusest tulenevad õigused ning puhkusereservi temale ei arvestata.

8. Marta Metsakakk
töötab ka firmas alates 10. oktoobrist 2006
Tema tasu on olnud igakuiselt 10 000.-

VASTUS:
Ta on töötanud firmas 3 kuud ja saamata puhkust on 7 kalendripäeva
Saamata puhkusepäevade leidmisel kasutasin tabeli “Puhkusereservi arvestamine majandusaastal 01.01.2006-31.12.2006” abil.
Võib aga leida ka käsitsi:
Oktoobris on ta tööl olnud 22 kalendripäeva ja vastavalt Puhkusetasu arvutamise korra § 4 lg 2-le ümardatakse 15 ja enam päeva terveks kuuks.
Seega saamegi, et Mart Metsakakk on töötanud firmas 3 täiskuud.

Rahaliselt:
10 000 x 3 = 30 000.-
oktoober 22 p +november 30 p + detsember 31 p = 83 päeva
83 p – 3 p (24.-26.detsember) = 80 päeva
30 000/80 =375 krooni 1 kalendripäeva tasu
7 x 375 = 2 625 krooni saamata puhkuseraha.

9. Karin Kajakakk
töötab firmas aastast 2004 ja oli 2005 aasta lõpuks ära puhanud kõik saada oleva puhkuse. Alates 02.01.2006 läks ta “dekreeti” ning sealt edasi on juba lapsega kodus.
Tema töötasu enne dekreeti oli 7 000.- kuus.

VASTUS:
Kuigi Karin Kajakakk on puhanud ära oma varasemad puhkused läks ta 02.01.2006 “dekreeti”, mis teisisõnu tähendab, et temal väljastati sünnitusleht 140-ks päevaks (perioodiks 02.01.2006 – 21.05.2006), mis oma olemuselt on ju haigusleht.
Haiguslehel oleku aeg aga loetakse tööaasta sisse.
Seega on temal saamata puhkust 5 kuu eest ehk 28 päeva / 12 kuud = 2,33 päeva x 5 kuud = 11,67 kalendripäeva.

Rahaliselt:
Kuna Karin Kajakakk ei ole viimasel 6 kuul töötasu saanud, siis loetakse see võrdseks keskmise palgaga aja eest, mil töötaja oli tööga kindlustatud (Puhkusetasu arvutamise kord §3 lg 2) ning keskmine päevatasu arvestatakse sellest tulenevalt.
7000×6 kuud = 42 000.-
Juuli 31 p + august 31 p + september 30 p + oktoober 31 p +november 30 p + detsember 31 p = 184 päeva
184 p – 1 p (20 august) – 3 p (24.-26.detsember) = 180 päeva
42 000/180 = 233,3333 krooni 1 kalendripäeva tasu
11,67 x 233,3333 = 2 723 krooni saamata puhkuseraha.

Rahaliselt:
Kuna Karin Kajakakk ei ole viimasel 6 kuul töötasu saanud, siis loetakse see võrdseks keskmise palgaga aja eest, mil töötaja oli tööga kindlustatud (Puhkusetasu arvutamise kord §3 lg 2) ning keskmine päevatasu arvestatakse sellest tulenevalt.
7000×6 kuud = 42 000.-
Juuli 31 p + august 31 p + september 30 p + oktoober 31 p +november 30 p + detsember 31 p = 184 päeva
184 p – 1 p (20 august) – 3 p (24.-26.detsember) = 180 päeva
42 000/180 = 233,3333 krooni 1 kalendripäeva tasu
11,67 x 233,3333 = 2 723 krooni saamata puhkuseraha.

Saamata puhkusepäevi:

Tööandja poolt maksmata puhkusetasu:

Lisaks tuleb arvestada ka:
sotsiaalmaksukohustusega 33% – 61 777,96 x 33 % = 20 386,73 krooni

tööandja töötuskindlustuse maksega 0,3% – 61 777,96 x 0,3% = 185,33 krooni

Täname kõiki lugejaid, kes aitasid Äpu Ämblik raamatupidajat leidmaks vastust küsimustele:
a) kui mitu päeva on kellelgi puhkust saada?
b) kui suur on arvestuslik puhkusetasu isikute kaupa?

Kas nüüd sai raamatupidajal kõik õieti arvutatud või unustas ta äkki midagi???