• qwert |

    Minu teada peaks aasta esimene kanne olema nn kasumikanne, kus möödunud aasta kasum viiakse kontole “Eelmiste perioodide kasum”. Aga kuidas seda reaalselt vormistada (teen raamatupidamist Exelis)? Ütleme, et 2018. a kasum oli 1000 eurot.

    D Aruandeaasta kasum 1000
    K Eelmiste perioodide jaotamata kasum 1000

    Aga siis peab käesoleva, 2019. a “Aruandeaasta kasumi” algsaldo olema 1000. Ei tundu õige.

  • Muhkus |

    Kus on öeldud “aasta esimene kanne olema nn kasumikanne”?

  • qwert |

    Koolitusel öeldi nii.
    Ja uue aasta alguses peab ju selle eelmise aasta kasumi kuhugi mujale kandma…

  • Kaire. |

    Kõik on õige, peabki saldo üles jääma. Ei pea just esimene kanne olema, aga kui kannad aasta alguses selle saldo eelmiste perioodide jaotamata kasumi kontole, siis ei jää jooksva aasta aruandeid segama.

  • qwert |

    Tänan, Kaire!

    Kas sellel kandel peab ka algdokument olema…?

    • Joosep |

      Algdokumendiks sobib näiteks aastaaruandes olev juhatuse otsus kasumi jaotamise kohta.

    • Kaire. |

      to qwert:
      Algdokument on raamatupidamisõiend, mis koostatakse juhatuse poolt heakskiidetud aastaaruande alusel. Seda kannet pole mõtet enne teha, kuna igasuguste korrigeerimis- ja lõpetamiskannetega, inventuuride ja saldovõrdluste tulemustel võib aastaaruande kasum mitmeid kordi muutuda.

      to Joosep:
      Juhatus ei otsusta kasumi jaotamise üle, seda teevad omanikud. Pahatihti omanikud aga ei teegi mingit otsust, kui ei soovi dividende välja võtta.

  • Margus |

    Nii et siis kuni aastaaruande kinnitamiseni jääb lõppenud aasta kasum jooksva aasta aruandeid segama?

    • Kaire. |

      Kinnitamisest pole keegi rääkinud, kinnitavad omanikud. Kasumikannet ei ole mõtet teha enne, kui aasta pole korralikult lõpetatud.

  • Joosep |

    Kairele:
    Minu näpukas, omanik vs juhatus. Ma ikka “enda omadelt” katsun otsused välja pigistada, kui alguses õpetad asjad selgeks, on edaspidi elu kergem.

    • Kaire. |

      See “välja pigistamine” tähendab üldjuhul seda, et raamatupidaja koostab dokumendi ja saadab juhatusele, et see omanikelt allkirjad koguks. Heal juhul jõuab aasta lõpuks dokument raamatupidamiseni tagasi ka. Mina olen loobunud omanike eest töö ära tegemisest, kuna selle eest lisaraha ei maksta.

  • Margus |

    Teinekord jõuab kasum muutuda mitu korda ja mitmeid kuid pärast majandusaasta lõppu. See ju raamatupidajast ei sõltu. Kas niikaua peab arvestama, et kasumi kontol on nii jooksva kui ka lõppenud aasta kasum? Ja algdokumendi osas jätkuvalt küsimus, seda ei pruugi aasta lõpukski veel kätte saada. Tegemist ju tehnilise kandega, äkki piisaks sise-eeskirjas selle kande kirjeldamisest?

    • Kaire. |

      Sa võid ju kasumikande ka 1.jaanuari hommikul teha, kuid kas on mugavam siis seda kannet pidevalt parandada. Algdokumendiks on raamatupidamise õiend, selle koostamist ei tohiks miski takistada. Paljudes programmides ongi see automaatne kanne, kuid teemaalgataja teeb raamatupidamist Excelis.

    • Joosep |

      Vot see on huvitav, kuidas see kasum peale majandusaasta lõppu siis ikka mitmeid kordi muutub, Margus?
      Kui 2018 perioodi tulud-kulud on korrektselt kajastatud ja majandusaastaaruanne on , siis peaks see “joonealune” selge olema. ;-)

  • Margus |

    Exceliski saab selle kande automaatseks sättida (parandab end ise iga kord, kui lõppenud aasta kasum muutub). Õiendi võiks äkki alles siis teha, kui aasta lõplikult kinni. Automaatkanne paljudes programmides nõuaks ju ka eraldi õiendit, või kuidas?

  • Margus |

    Joosep pole vist praktilise raamatupidamisega kokku puutunud. Raamatupidaja võib ju eksida, leiab vigu, auditi käigus tehakse parandusi, dokumente “ujub” välja. Nii see esialgne kasum muutubki. Suuremate aastaaruannetega võib mitmeid kuid aega minna, enne kui joone saab alla tõmmata. Ja neid versioone on kümneid, mis jälle ja jälle korrigeerimisele lähevad. Juhtkond tahab ju esialgseid tulemusi näha, seega kasumi kanne tuleb ära teha. Väiksemas firmas jah, olen nõus. Katsu kontsernis 15. jaanuaril välja toodud seisu lõplikuks pidada. Nii teedki nt jaanuari kasumiaruande valmis, endal pole eelmine aasta veel suletud.

    • Joosep |

      Ma pidasin silmas seda, et aasta lõpetatud ja otsused tehtud. ;-)
      Vaadates kuidas suured triljonikäibega börsiettevõtted esitavad juba jaanuari teises pooles esialgseid aruandeid, siis tuleb mõelda ettevõtte protsesside ja dokumentide liikumiste ning tehingute kajastamise peale.
      Praktilise tööga puutun igapäevaselt kokku. Normaalse ja “laiatarbes” saada oleva rp-programmiga on võimalik võtta ju jooksva perioodi kasum, kus ei ole mingite eelmiste perioodide kasumeid segamas. On see siis igakuine vahearuanne või korra kvartalis võetav. Need programmide koostajad küsivad kahjuks jah raha, kes vähem, kes rohkem. Väga paljudel on ka tasuta prooviaeg, et vaadata, kuidas toimib ja sobib.
      Exceliga teeksin mina selleks siis mingi lisalehe kus eelmiste perioodide veel kinnitamata kasum/kahjum perioodi aruandest maha arvestatakse.
      Head exceldamist! Aga võib-olla oleks aeg tulla järgmisesse sajandisse. ;-)

  • qwert |

    Ma ikka exceldan edasi :)) Mul sisuliselt ühemehefirma ja saan jaanuaris eelmisele aastale joone alla tõmmata küll. Aga tänan soovituste eest!

    Ja kui juba küsimiseks läks, siis kuidas te panete raamatupidamiskirjendi numbri algdokumendile (nt arve), mis on olemas ainult elektroonilisel kujul?

    § 7. Algdokument
    (4) Majandustehingu kirjendamisel raamatupidamisregistrites tuleb alg- või koonddokumendile lisada viide kirjendile.

    • Feliks |

      aga milleks seda numbrit vaja on?
      ostuarved ka PDF kujul lisatud kandele – saab teha kõikides programmides

    • Kaire. |

      Excelis on vist natuke keeruline kandele pdf-fail juurde lisada, aga pdf-faili nimele kande numbri lisamine ei tohiks probleem olla.

  • qwert |

    Aga kui ühe ja sama algdokumendi järgi on tehtud mitu kannet, kas siis peab sellele algdokumendile kõik need kandenumbrid lisama?

    • ? |

      kuidas sa õhe dokumendi alusel mitu kannet saad? Üks dokument on ikka üks dokument ju.

  • qwert |

    Ühe lepingu järgi saab ju mitu kannet teha. Isegi sissetuleku arestimise akt tuleb üks, kuid kinnipidamisi selle järgi mitu….

    • Kaire. |

      Kinnipidamiskande aluseks on palgaleht.

  • qwert |

    Kinnipidamiskande aluseks on palgaleht. OK. Aga ühe arestimisakti järgi tuleb koostada mitu palgalehte.
    Ja kui algdokumendiks on leping, mille lisas maksegraafik, siis see üks leping on algdokumendiks mitmetele kannetele.

    • Joosep |

      Ühele inimesele on ju ikka 1 palgaleht.

    • :) |

      kle, kas sa ikka jagad raamatupidamisest ka midagi? Lepingu alusel teedki ÜHE kande pikaajaliseks ja lühiajaliseks.

    • Kaire. |

      Raamatupidamiskande aluseks on ikka palgaleht, millel on konkreetne summa, mis on töötaja töötasult antud kuul kinni peetud ja kuulub täiturile ülekandmisele. Arestimisaktil ei ole ju kirjas, mis kuus kui palju ettevõte on kinnipidamist teinud.
      Laenu puhul on kande aluseks panga väljavõte/maksekorraldus. Kanne tehakse selle kuupäevaga ja selle summaga, mis tegelikult on laenu tasutud, mitte nende andmetega, mis maksegraafikul.

  • Sille |

    2023.majandusaasta aruande koostamisel selgus, et 2022.aasta sihtfinatseeritud tulu 900.-euri (taotletud summa viimane osa) oli jäänud majandusaasta aruandes kajastamata, kuna see laekus peale majandusaasta lõppu. Kulutused selle summa piires olid aga 2022.aastal tehtud. (Nimetatud tulu laekuski 4-s osas.) Kas on õige 2023.aasta aruande koostamisel suurendada K eelmiste perioodide tulu D sihtfinantseeringud ?

    • jaana |

      2023 aasta aruanne ???

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.