• Ulrika |

    Tere

    Kirjutasin tööandjale avalduse oma täisealise sügava puudega ema hooldamiseks hoolduspuhkuse saamiseks. Tööandja väidab, et selleks peab ametlikult olema oma ema hooldaja. Kas see on nii?

    Töölepingu seaduse § 651 lg 1 p 1 sätetest seda välja ei loe, et peab lisaks alaneja sugulusele olema hooldaja?

    Vastuse eest tänan.

  • rp |

    Puhkus täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks
    Täisealisel töötajal on õigus saada kalendriaastas kuni viis tööpäeva puhkust täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks (hoolduspuhkus), kui ta on täisealise sügava puudega isiku:
    1) otsejoones üleneja või alaneja sugulane;
    2) vend, õde, poolvend või poolõde;
    3) abikaasa või registreeritud elukaaslane;
    4) eestkostja;
    5) määratud hooldaja sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel.
    Hoolduspuhkuse õigusega isikutel on õigus saada ühe täisealise sügava puudega isiku kohta kokku viis tööpäeva hoolduspuhkust kalendriaastas. Hoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. Hoolduspuhkuse eest tasutatakse töötasu alammäära järgi.
    Hoolduspuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.
    =========
    Ei pea olema vormistatud hooldajaks, kuid võib-olla oleks mõttekam pöörduda hoopiski ema perearsti poole ja võtta HOOLDUSLEHT, mis on töötajale rahaliselt oluliselt kasulikum ja ka tööandjale lihtsama bürokraatiaga. Hooldushüvitist maksab Tervisekassa.  Hoolduslehe saab arst väljastada tööandja kaudu ravikindlustatud inimesele. Hoolduslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst hooldatava terviseseisundi põhjal.   Hooldushüvitist maksab Tervisekassa alates 1. päevast:  haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni seitsme järjestikuse päeva eest; Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud. 

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.