Juhatuse liikme leping on käsundusleping ja niimoodi tuleks seda käsitleda VÕS alusel.
Lepingus kokkulepitu on lepingu tingimused. Kui isikule on ette nähtud jooksval aastal 35 kalendripäeva kohustustest vaba aega siis kasutamata jäänud päevad ei kandu üle järgnevasse aastasse, st. ei kehti TLS sätted põhipuhkuse ega puhkusehüvitiste osas. Kasutamata jäänud puhkusepäevade eest tavaliselt hüvitist ei maksta.
Tundub et tegemist on äriühingu omanike või nõukogu puudulikest teadmistest isikuga sõlmitava teenuslepingu aluspõhimõttest. Oletatavasti on tegemist tõlkega.
Pole teada kes on AET… aga kui ta on mingi raamatupidaja või palgaarvestaja siis on tal võimalus esitada järelpäringu selgituste kohta lepingu tingimuste täpsustamiseks. Muu sõlmitud lepingu sisu pole tema asi.
Kui AET on VÕS teine osapool siis ta saab muuta lepingu sisu vastavalt VÕS sättele.
Arvan et lepingus kasutatavad väljendid TASULINE PUHKUS, PÕHITASU jm on lepingu sisu kontekstis väärad (tõlgitud valesti)

Tõsi, et juhatuse liikme leping on võlaõiguslik leping, kuid VÕS lepingus võib kokku leppida kõiges, mis ei ole seadusega keelatud. Seega võib kokku leppida ka tasulises puhkuses, selle ülekandmises järgmisse aastasse ja kasutamata puhkusepäevade hüvitamises. Kui juhatuse liikmel on lepingu alusel õigus tasulisele puhkusele, siis tuleb lepinguga ka kokku leppida, kuidas puhkusetasu arvestatakse. Lihtsalt viitest, et puhkus on tasuline, ei piisa.

Kuna lepingus ei ole välja toodud, kuidas täpselt puhkusetasu arvestatakse, siis mina saan aru nii, et puhkuse ajaks säilitatakse juhatuse liikmele põhitasu ja hüvitised ning mingit puhkusetasu lisaks ei maksta. Segane on aga, millal võib juhatuse liige nõuda kasutamata puhkuse eest rahalist hüvitist. Kas igal ajal, kui ta ei soovi puhkust kasutada või ainult juhatuse liikme ametiaja lõppemisel. Kui igal ajal, siis viitaks see nagu sellele, et puhkuse aja eest tuleks maksta ka puhkusetasu lisaks põhitasu säilitamisele. Siin on selge vastuolu.

Aegumist ei ole otseselt kokku lepitud, kuid selle saab tuletada punktist, et kasutamata puhkuseosa võib üle kanda järgmisse aastasse ehk ülejärgmiseks aastaks on puhkus n-ö aegunud.

Juhatuse liikme leping on käsundusleping mis puhkuse hüvitisest te räägite.Puhka lepingu järgi palju tahad aga selle eest raha ei tohi maksta.Kuid tehakse kõrvale tl siis seda nimetatakse susserdamiseks,et Riigilt hüvesid saada,nt koondamise jne.

käsundi saaja on selles kontekstis äriühingu juhatuse liige ja ei ole mõeldav et äriühingu äritegevuse eest vastutaja saaks 35 päeva vastutusest vabaks! kas tõesti firma omanikud on nõus sellise käsunduslepinguga?
aga nohhh…. igasuguseid võlaõiguslikke lepinguid tehakse, sõltumata kas on seaduslik või lihtsalt võetakse riske ebaseaduslike kokkulepetega