• T. |

    Küsimused OÜ-le üürimiseks antud korteri kajastamise kohta raamatupidamises.

    1. Korteri üürimise eest saadav raha läheb maksuvaba käibe alla. Kas see tulu kajastatakse kõik realiseerimisena või muu tuluna?

    2. Remondifondi kohta olen kuulnud vastakaid arvamusi. Kuidas oleks korrektne teha? Kas selle võib lugeda ühistu kulude alla või peaks selle osa eraldama ja omanik ise tasuma?

  • ylle |

    kes on siis korteriomandi omanik … “OÜ-le üürimiseks antud korter” ?

    mis ühistust sa räägid?

    kasuta eesti keelt ja sõnasta küsimus loogiliselt

  • |

    Meil on paar korterit, mille omanikuks on eraisik, kuid kü poolt esitatud arved maksab firma. Ühel neist on omanikuks ema, kuid poeg oma firma kaudu tegutseb selle korteri väljaüürimisega. See remondirahavärk on nagu on. Suurtes majades ei koguta raha sendipealt konkreetse remonditöö jaoks, ikka jääb lõpuks raha kas üle või tuleb puudu. Tihtipeale lihtsalt kogutakse raha järgmiste aastate suuremate remonditööde jaoks, st iga kuu on kü arve peal remondiraha üks ja sama summa, mille eest tegelikkuses on võimalik, et remonti pole veel alustatudki ega alustata niipeagi mitte. Enamus arvestab lihtsalt kü arve kogusummaga ja ei lahterda remondisummat eraldi privileegina omaniku kasuks. Üürnik elab korteris ja ka tema eluolu muutub pärast remonti paremaks, ei võida üksnes omanik.

  • ylle |

    nojahhh
    firma üürib välja korterit mis polegi firma omanduses ???

    • Kaire. |

      Sa pole midagi kuulnud tasuta kasutus-valdus lepingust?

  • ylle |

    ja miks peaks omanik andma poja firma kasutusse oma korteri mida ta ise saaks välja üürida ja tulu saada?
    kas see firma maksab siis kinni omanikule esitatavad kommunaalarved? mis probleem see remondiraha kogumine korteriühistus on?
    Tundub et Kaire pakutud kasutusvaldus leping ei anna mitte mingit hüve /tulu firmale – mis mõte sellel ikkagi on?

    • |

      Magalate korteritest enamus on ehitatud 40-50 aastat tagasi, nende omanikud hakkavad vanuse tõttu tasapisi surema, pärijaiks nende lapsed, kes juba ise vanad ja omal eluase olemas, ka nende täiskasvanud lastel oma elamised olemas. Vanemaks jäänud pärijad ise ei viitsi korteri rentimisega mässata, kuid selle müümine momendil poleks otstarbekas, sest pidev üüritulu (passiivne tulu) on mõttekam kui müügist saadav ühekordne raha. Nii antaksegi tühjaks jäänud korter kellelegi omastest tasuta kasutamiseks, peaasi et kü arved ja muud kommunaalid oleksid makstud. Üürnik maksab kinni kü arve + üüritulu, mis on praktiliselt puhastulu (paneelikas ei pea pmanik hoolitsema ahjude ja boilerite eest, millede remont võib osutuda kulukaks).
      Mis remondirahasse puutub, siis tähenärijaist juristid arvavad, et remondiraha osa tuleks üüriarvest eraldada ja jätta selle maksmine üksnes omaniku kohustuseks, et üürnik on nagu ajutine elanik, kuid omanik korteri alaline kasutaja, et nagu üksnes omanik saaks tulu elamu remondist. Arvatavasti enamik üürnikest maksab siiski kinni kogu kü arve, elektri, interneti + eraldi üürisumma.
      Kasutusvalduslepinguga saab korteri väljaüürijast firma ju kogu lisandunud üüritulu endale, kuidas see siis firmale tulu ei ole, ikka on!

  • ylle |

    ma küsin siis järgmist:
    millise dokumendi/volituse alusel saab see kõnesolev firma olema ÜÜRILEANDJA üürilepingu osapoolena…
    kui mina oleks nüüd üürnik siis mis kohustus on mul tasuda sellele firmale üürisumma ja lisaks veel kommunaalkulud ja lisaks veel kulud korteriühistu remondifondi? mina juristina hakkaks kahtlema kogu üürilepingu tehingu seaduspärasuses!
    see on oma olemuselt korteri omaniku õigusvastane tegevus vältimaks üüritulust tulumaksu maksmist

    • Kaire. |

      Oma vara teisele isikule tasuta kasutada andmine on täiesti seaduspärane tegevus. Selle kohta on VÕS-is isegi eraldi peatükk olemas. Jurist peaks seda teadma. Vahe on vaid selles, et eraisikule on oma vara tasuta kasutada andmine maksuvaba, juriidilisele isikule aga mitte.

      Üürniku jaoks ei ole vahet, kas omaniku ja ettevõtte vahel on sõlmitud tasuline rendile-ping või tasuta kasutusvalduse leping. Ettevõte tegutseb üürileandjana emma-kumma lepingu alusel ja üürnik sõlmib üürilepingu mõlemal juhul ettevõttega mitte omanikuga. Sellest tekib ka kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulusid üürileandjale mitte omanikule.

      Mis puutub korteriühistule makstavat remondifondi tasu, siis juba üle kolme aasta kehtib seadusesäte (VÕS § 292), mis lubab üürnikult nõuda ka remonditasude maksmist, kui nii on üürilepingus koheselt kokku lepitud.

    • |

      ylle, ilmselt ei ole Sa ei jurist ega ka mitte raamatupidaja, vähemalt selle paremas tähenduses. Vastasel juhul teaksid millelt ja millal peavad tulumaksu maksma eraisikud ja millelt ettevõtjad. Antud juhul on eraisikust korteriomanik tegutsenud täiesti seaduskuulekalt, sest ta ei ole tulu saanud ja kui pole tekkinud tulu, siis ei pea ka tulumaksu maksma, st null-tulult on tulumaks null.

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.