Ei ole.

Töövõtuleping, kui see sisuliselt on tööleping, on võimalik töövaidluskomisjonis keerata tagasi töölepinguks. Pane google otsingusse “tööleping ja töövõtuleping”, saad teada mis on nende tegelikud erinevused. Töövõtulepinguga on oma asi millal ja kus töö ära teed.
Ülesütlemisel peab tööandja põhjendama, miks töötaja ei sobi oma teadmiste, oskuste, isikuomaduste vms põhjusel kokkulepitud tööd tegema, st mis on need asjaolud, mis näitavad, et töötaja ei saanud katseajal töö tegemisega hakkama. Erinevalt tööandjast ei pea töötaja katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama. Tööandja ja töötaja võivad katseaja jooksul öelda üles nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu 15-kalendripäevase etteteatamisega.
Ülesütlemisavalduse võib anda katseaja jooksul, st ülesütlemisavaldus on kehtiv, kui see on antud katseaja viimasel päeval. Katseaja eesmärgist lähtudes on ülesütlemisavaldus kehtiv, kui see on tehtud teisele poolele teatavaks hiljemalt katseaja viimasel päeval. Siinkohal ei oma tähendust, et sellisel juhul lõpeb töösuhe pärast katseaja lõppemist. Sellisel juhul ei lõpe töösuhe katseaja viimasel päeval, vaid etteteatamistähtaja möödumisel.
Etteteatamistähtaja järgimata jätmisel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Vähem ette teatatud päevade eest on töötajal õigus saada hüvitist keskmise töötasu alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimustele ja korrale.

Tööandjal on vaja töötajaid, et raha teenida ja kui ta ikkagi põhimõtteliselt arvas, et sinuga tasuks jätkata, siis hoia köie jämedamat otsa oma käes ja ära lase endale pähe k_seda, töövõtulepinguga oled palju halvemas olukorras. Reeglina (kui ei ole just väga lihtsa tööga, kuhu muudkui kümneid soovijaid on) on tööandjal uue töötaja leidmine palju suurem probleem kui sul uue töö leidmine.

Katseaeg ongi selle eesmärgiga et saada teada töötaja isikuomadusi ja sobivust töökoha kohustustega.
Kui ei ole sobiv, siis saab tööandja üles öelda töölepingu. Mõjuv põhjus on abstraktne mõiste.
Küsijale esitatud ettepanek töösuhte asendamiseks võlaõigusliku suhtega on täiesti normaalne ettepanek, aga see pole veel töölepingu üles ütlemine.
Töövõtuleping eeldab teatud kindlaid sätteid ja töövõtu iseloomu/eripära millest küsija ei rääkinud.
Mõnel juhul on tõesti kasulik sõlmida võlaõiguslik leping.
Kodanik A! miks sa räägid sellist jura?

Küsid kas on mõjuv põhjus…
kui tööandja katseaja lõppedes soovib töölepingu üles öelda, siis on tal ka “mõjuv” põhjus (ükskõik mida ta selgituses kirjutab või ei kirjuta midagi)
kui tööandja siiski soovib mingil eesmärgil sõlmida võlaõigusliku töövõtulepingu, siis on tal kaalukaid argumente teatud eesmärgil

miks peaks igasugune “suhe” olema töötaja poolest vaadatuna tema huvides?
tööandja või töö tellija (VÕS) on kohustatud äritegevust organiseerima kasumi teenimise eesmärgil ja tänasel päeval on väääääga tähtis tööjõukulude vähendamine…. siin pole ju midagi ebaseaduslikku või väära

Küsimus tööandjale,miks kohe ei tulnud jutuga välja,et hiljem muutub -muudad lepingu………?Katse töö pole jänes mis muutub hundiks.Ei pea leppima käsundusega kui eelnev oli tl-ng.Hoiduge sellistest firmadest,tulevad uued probleemid.Ma töötan ise juba 7 aastat käsundusega ja katkestanud ja tagasi ,ma võin hiljem tuua välja miks nij olen teinud kui kellelgi on huvi annan vastuse.

tööleping ei saa iseenesest “muutuda “töövõtulepinguks!
vajadusel tuleb tööleping lõpetada ja alles seejärel tehakse osapoolte vahel võlaõiguslik leping,
mul pole ka töölepingut, aga mitu käsunduslepingut erinevate firmadega teenuste osutamiseks -käsund tuleb täita hoolsusega ükskõik kus ma parasjagu viibin ja kuidas ma käsundiandjaga suhtlust pean

Postsovenistlik arusaam partnerlussuhetest on ikka veel sügaval inimloomuses. Sissejuurdunud kategooriad ja ebatõed on ajas visalt muutuvad.
Töö tellija ja töö teostaja vahel saab olla igasuguseid kokkuleppeid.
Kaire deklareerib oma kinnisideed “sellist asja ei tohi teha”…. KES KEELAB? otse loomulikult toimub ettevõtetes tööprotsesside automatiseerimine ja töölõikude korraldamine vastavalt vajadusele ja siin pole tegemist “koondamisega”

Ei ole tark hüpata paati ja liikuda sihiks seatud punkti arvestamata tuule suunda.
tark rahvas mitmekesistab elustiili ja partnerlussuhteid uue maailma tingimustes, nii ka uut tüüpi suhetes töö tellija ja töö teostaja vahel.

Loe ikka esimest postitust ka, mitte ära aja mingit põhimõttelist jura, mida võib ja mida ei või. Antud juhul ei või, Tutvu töösuhteid reguleerivate seadustega.

Alustame algusest,tööandja võtab tööle katseajaga tl alusel ja peale seda tahetakse muuta tl käsunduslepinguks.Käsundusleping on praktiliselt ühe töö- objekti ära tegemine ja minek.Käsundajat ei juhi enam keegi kui ainult kokkulepitud kindla töö tegemine.Käsundajat ei saa enam tööde pakkuja enam käsutada ega juhendada,teeb millal tahab ,läheb millal tahab pea asi,et kokkulepitud töö saab tehtud.Me praegu ei tea millise tööga või objektiga on tegemist?
Käsunduslepinguga kaob ära koondamishüvitis,puhkusehüvitis,haigusehüvitisis ja käsundusleping lõppeb praktiiselt siis kui lepingu kohustused on täidetud,Käsundusleping ei saa olla pikaajaline ma mõtlen,et ei teagi millal lõppeb või siis aastast aastasse.Kõige huvitavam on see,et katseaja pikkus sõltub tähtajalise TL pikkusest!!!! Käsundusleping võib lõppeda kui kokkulepitud töö on tehtud või objekt on valmis,Seaduses ei laiene katseaja pikkus käsunduslepingule.Katseaja pikkus võib olla vaid tähtajalisest ajast pool,8 kuud tööd 4 kuud katseaega 6/3.Inimene tuli murega,et miks pakutakse käsundust kui ennem töötas (katseajal )tl alusel,praegu on küsimus miks nii tehakse?? Ei ole vaja arutada ,et meie elu on muutunud ja töökäik,preagu on selge see,et tööandja otsib töölist kes täidaks tema taskuid rohkem kui äkki teised töölised.

Kaidu saab nii aru,et Tööandjal parem ja kasulikum oleks,mitte nagu seadus ütleb.