Kulude kärpimisel tuleb jälgida, et sisekliima nõuded oleks täidetud. Valed energiasäästu lahendused võivad pikemas perspektiivis osutuda kulukamaks. Kõiki kärpeid ning muudatusi tuleb selgelt kommunikeerida ning vajadusel ka osapoolte vahel kokku leppida.

Energiakriis ja töökeskkond

Energiahinna tõusu valguses kaaluvad paljud riigid ja ettevõtjad erinevate kulude kokkuhoiumeetmete rakendamist. Ühe võimalusena nähakse sügis-talvisel perioodil alandada siseruumide õhutemperatuuri senise 23-25 soojakraadilt 16-20 kraadile või veelgi madalamaks, sh lülitada sooajaallikad tööväliseks ajaks välja.

Tervisliku sisekliima tagamisel on oluline, et töökeskkonna õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus oleksid tööülesande täitmiseks sobivad. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Seega puudub õigusakt või muul moel nõuded sisekliima parameetritele. Sobiva sisekliima soovituslikud väärtused on esitatud Eesti standardis “Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast.”

Soovituslikud temperatuurivahemikud lähtuvalt töö laadist on järgmised, kuid mõistame, et kujunenud energiakriisi olukorras ei pruugi nende soovituste täitmine olla võimalik ehk tuleb leida muud lahendused:

• töödel, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust, 20–25 °C;
• töödel, mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus, 19–24 °C;
• töödel, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust, 17–23 °C;
• töödel, mida tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus, 16–22 °C;
• töödel, mis on seotud pideva liikumisega, suuremate (üle 10 kg) raskuste teisaldamise ja kandmisega ning mis nõuavad suurt füüsilist pingutust, 15–20 °C.

Tööruumi sisekliimaga ja sellest tulenevalt töökorralduse muutmise vajadusega seotud otsuse tegemisel on oluline töökeskkonna riskide hindamine, võimalike tagajärgedega arvestamine ning tööandja ja töötajate koostöö tulemusel iga inimese tervist säästva ehk sobivate ennetusmeetmete kasutuselevõtmine.

Jahedas ja külmas töötamine

Mis toimub inimesega, kes töötab jahedas või külmas tööruumis?

• Külmas keskkonnas (nt talvel, külmlaos, kütmata ruumis) töötamisel toimub inimese keha nahaveresoonte ahenemine, et säilitada kehas ja elutähtsates organites normaalne temperatuur.
• Külma tõttu suureneb ka vee kadu neerude kaudu (sageneb urineerimine), seega külma tõttu kaotab organism vett.
• Külmas töötamine kutsub esile lihastoonuse tõusu – lihased muutuvad kangeks.
• Külmavärinate abil toodab organism soojust rohkem kui tavaliselt.
• Kontakt külmade esemetega (nt traktori rool, kangid) soodustab külmatraumade tekkimist.
• Külma toimet soodustab ka halb toitumine, madal kehakaal (alatoitlus), suitsetamine ja alkoholi tarbimine.
• Külmetusohtu suurendab suur õhuniiskus, tuul (tuuletõmbus) ja vähene riietus.

Eeltoodust tulenevad soovitused, mida teha, et töövõime püsiks ja inimene ei haigestuks.

• Tööandja poolt vaadata üle töö- ja puhkeaja korraldus ning vajadusel seda muuta.
• Mõelda läbi tööruumide paigutus ja töö korraldus, sh kas oleks eesmärgipärane ja võimalik inimesi ühte ruumi kokku tuua. Selline lahendus tuleb siiski töötajatega kokku leppida, et mitte tekitada lisapingeid. Enne inimeste ümberpaigutamist vaata, kas koroona levik ei sea sellele piiranguid (kriis.ee: hetkel kehtivad piirangud) ning vaata ka oma ettevõtte riskianalüüsi.
• Kontoritöö puhul kasutada kaugtöö kokkuleppeid ning anda seeläbi töötajatele võimalus olla soojemas kodukontoris. Siiski tuleb meeles pidada, et kaugtööd saab teha ainult kokkuleppel, st tööandja ei saa sundida töötajat tegema kaugtööd, sest soovib küttekuludelt kokku hoida.
• Töötajana kanda vastavalt ruumi temperatuurile sobivaid riideid, soovitavalt kihilist riietust, mis aitab paremini kehasooja hoida ning juhul, kui temperatuur muutub, vähendada või lisada kihte. Samuti kanda soojemaid jalanõusid või soojendavaid sokke. Riietuse muutmine võib eeldada, et tööandja peab üle vaatama organisatsioonis kehtiva riietumisstandardi ja muutma ajutiselt või alaliselt kehtestatud nõudeid. Juhul, kui tööandjal on soov hoida töötajate meeskonnatunnet ja ühtset väljanägemist, siis tuleb arvestada lisanduvate kuludega sobivate tööriiete soetamiseks. Tööandja vaates vaadata üle tööriideid kandvate töötajate riietus – kas see on sobiv madalalam temperatuuril töötamiseks või on vajalik soetada juurde näiteks soe pesu, soojemad sokid, fliis või muu soojem riietusese.
• Teha senisest rohkem puhkepause, mille kestel saab ennast liigutada, soojendada, venitada.
• Juua vett või teed, mis aitaks taastada jaheda või külma ruumi tõttu tekkinud vedelikukadu. Tööpäev ei peaks seejuures pikenema ning töötaja ei tohi kaotada täiendavate puhkepauside tõttu töötasus.
• Külmas ruumis töötamise korral peab puhkepauside ajal olema võimalus viibida soojas, soovitav on pikendada puhkepauside aega vähemalt kuni 30 minutini, et organism jõuaks soojeneda.
• Täiendavad või senisest pikemad puhkepausid on tööandja poolt sisse seatud töö- ja puhkeaja korralduse osa, mis võib olukorrast tulenevalt samuti muutmist vajada. Oluline on siinjuures tööandja ja töötajate koostöö ning ühiste lahenduste leidmine, aga ka selgitus, millised puhkepausid ja vaheajad loetakse tööaja hulka ning millised mitte (nt 30 – 60 minutiline lõuna üldreeglina ei ole tööaja osa).
• Kui lihased on jaheda ruumi tõttu juba kanged, siis peab inimene kindlasti ennast liigutama ja venitama esimesel võimalusel (sh ootamata ametlikku puhkepausi). Abiks on harjutused puhkepausideks.
• Oluline on inimesi julgustada, õpetada ja suunata venitusharjutusi julgelt tegema. Meeskonnas võiks olla teadlik eestvedaja (nt töökeskkonnaspetsialist või töökeskkonnavolinik), kes käib vähemalt aeg-ajalt meelde tuletamas venitusharjutuste olulisust.
• Olulisel kohal hea enesetunde ja tervise säilimisel on õige toitumine. Soovitused täisväärtuslikuks ja tervislikuks toitumiseks on leitavad SIIT.

Kuna ühtsuses peitub jõud, siis tuleb ka selle kriisi lahendamiseks teha koostööd ning arvestada mõistlikult mõlema poole huve.

• Töötaja – mõista, et tööruumi temperatuur saab sellel aastal olema madalam, kui näiteks eelmisel aastal ning anna endast olenev olukorra leevandmaiseks (näiteks kanna soojemat riietust). Paku ise välja lahendusi, kuidas saaks energiakuludelt kokku hoida.
• Tööandja – mõista, et sellel, kui palju saab vähem kütta, on piirid. Ära pane töötajat olukorda, kus ta on võimetu tulemuslikult tööd tegema, sest tal on selleks liiga külm. Võta kuulda töötajate ettepanekuid olukorra leevendamiseks.

Leidke koos need piirid, millega mõlemad pooled suudavad hakkama saada.

Energiakriis ja töösuhted

Hindade ja üldise elukalliduse tõusu paratamatu kaaslane on muudatused tööturul ehk igal tööandjal ei pruugi enam olla suutlikust tegevust senises mahus või üldse jätkata. Sellised otsused toovad aga kaasa töötamisega seotud ajutised või alalised muudatused, sh töökoormuse vähendamise või töötajate koondamise.

Ka kriisi olukorras sünnivad kõige paremad otsused tööandja ja töötajate koostöö tulemusel ehk kaasamise ning avatud arutelude kaudu. Huvi ettevõtte tegevuse jätkumise vastu on alati olemas mõlemal osapoolel, kuid küsimus on, millistel tingimustel on jätkumine võimalik.

Kui tööandja majandusolukord muutub ootamatult ja tuleb alustada ettevõtte päästmist või langetada raske otsus tegevus siiski kasvõi osaliselt lõpetada, siis on seadusest tulenevalt järgmised võimalused:

• alustada töötajatega läbirääkimisi ja muuta töölepingu tingimusi ajutiselt või alaliselt töölepingu seaduse § 12 kohaselt. Näiteks on võimalik kaaluda poolte kokkuleppel töökoormuse muutmist, summeeritud tööaja kokkuleppe sõlmimist töömahu paindlikumaks planeerimiseks või kaugtöö kokkuleppe sõlmimist;
• vaadata üle, kas abi oleks töötajate puhkuste ümberkorraldamisest ning vajadusel asuda läbirääkimistesse puhkuste ajakava muutmiseks. Kaaluda on võimalik ka teisi võimalusi, näiteks poolte kokkuleppel antav tasustamata puhkus;
• alustada töötajate informeerimist ja nende kaasamist, et rakendada töölepingu seaduse § 37 võimalusi töömahu ja töötasu vähendamiseks tööandja ühepoolse otsusega kuni 3 kuuks 12-kuulise perioodi jooksul;
• vajadusel kavandada ja kaasata töötajad arvamuse saamiseks koondamiste alustamiseks, sh kollektiivse koondamise läbiviimiseks (koostöös Töötukassaga).

Ka keerulistes olukordades tuleb oma tervist ja tööohutust hoida. Mõistame ja toetame üksteist, et ebakindel periood tervelt üle elada.