Tööd, mille tegemiseks on vaja suurt tegevusraadiust ja jõudu ning mille käigus peab palju töökohalt ära liikuma, tehakse üldjuhul seistes. Kuigi püstiasend võimaldab töötaja suuremat liikuvust, koormab see lihaseid, liigeseid ja liigeste sidemeid rohkem kui istuv asend. Püstiasendis töötavad peamiselt kokad, juuksurid, liinitöötajad, metsatöölised jne.

Seismistööd planeerigem puhkepausidega. Parim variant on püsti- ja isteasendit tööaja jooksul sageli vahetada ja varustada kõik püstiseisuga seotud töökohad istmetega. Pikka aega püstiasendis töötamine võib põhjustada valu mõnes kehaosas, mis ongi organismi hoiatussignaal liigestele langevast ülekoormusest. Siis tuleks kuulata oma sisehäält ja õppida austama valu organismi kaitsemehhanismina. Pikka aega püsti asendis töötamine võib põhjustada jalaliigeste ning lihaste valusid ja turseid, veenilaiendeid ning seljavaevuste tekkimist.

Seismistööl tuleb tähelepanu pöörata hea rühi ja tasakaalu säilitamisele. Muuhulgas on oluline jälgida, et koormus jaguneks võrdselt mõlemale jalale, võimaldades nii liigeste ühtlase koormuse. Seisvas asendis töötamisel on väga oluline valida sobivad tööjalatsid, mis toetavad jalga, on madala kontsaga ja tugeva tallaga, ei pigista ega pane jalgu higistama. Põrand ei tohi olla libe ega ebatasane. Põrandamaterjaliks sobib näiteks puit, aga ka elastsest kummist või plastikust matt.

Töötasapinna kõrgus peab olema vastavuses töötaja kasvu ja töö raskusega. Oluline on jälgida, et töötaja ei oleks pidevalt kummargil või kere pööratud asendis ja ei teeks tööd ülestõstetud kätega. Õlgu tuleb hoida võimalikult ühekõrgusel ja küünarnukid asetada keha lähedale, et käsi langeks õlavarrest vabalt.