Milliste lepingute alusel saab töötada?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Töötamise aluseks oleva lepingu valikul tuleks eelkõige lähtuda sellest, mida pooled lepinguga määratleda tahavad ehk millele on leping suunatud.

Lepingute paljusus kehtivas õiguses annab võimaluse töötada erinevaiö alusteil.

Töölepingu seadus sätestab töölepingu sõlmimise, võlaõigusseadus aga annab võimaluse sõlmida teenuse osutamiseks töövõtuleping või käsundusleping. Millisel juhul millist lepingut sõlmida, ei olegi väga lihtne otsustada, sest kõigi nende lepingute alusel tehakse tööd.

Võtta lepingu valikul aluseks poolte tahe ei ole ilmselt kõige õigem ega peamine, sest pooled ei suuda alati orienteeruda lepingute erinevuses ehk määrata kindlaks, mis on lepingu esemeks. Nii tuleks töötamise aluseks oleva lepingu valikul eelkõige lähtuda sellest, mida lepinguga reguleerida tahetakse ehk millele on leping suunatud.

Töölepingust

Töölepingu puhul võiks öelda, et kui töölesoovija võetakse ametikohale või tööle täitma tööandja majandustegevusest tulenevaid tööülesandeid, on see eeldus töösuhte tekkimisele ja lepinguks on tööleping.

Töölepingule on omane töötaja allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile, töötaja tööga kindlustamine, palga maksmine töölepingus kokkulepitud tingimuste järgi, tööandja distsiplinaarvõim töötaja üle; tööajanormi ja -korralduse ning töötegemise asukoha kindlaksmääramine.

Kõiki eelnimetatud tingimusi tuleb vaadelda koos, sest eraldivõetuna ei anna üks või teine alust väita, et tegemist on töösuhtega.

Tööleping on kirjalik ja sõlmitakse seaduses sätestatud kohustuslikke tingimusi järgides. See leping on üldjuhul ka alaline. Üksnes seaduses määratletud alustel võib sõlmida tähtajalise töölepingu. Selline regulatsioon puudub teiste lepingute puhul, sest pooled on vabad otsustama lepingu ajalise kehtivuse üle.

Töövõtulepingust

Töövõtuleping kui võlaõiguslik teenuse osutamise leping on töölepingu kõrval üks sagedamini sõlmitavaid lepinguid.

Võlaõigusseadus sätestab töövõtulepingu sõlmimise siis, kui pooled lepivad kokku asja valmistamises, selle muutmises või teenuse osutamises. Lepingu esemeks on tulemus, milleks on valmistatud asi või osutatud teenus.

Töövõtulepingule seadus kohustuslikke tingimusi ei sea, isegi mitte seda, kas leping peab olema kirjalikus vormis või mitte. Lepingupooled – tellija ja töövõtja – on tingimuste kokkuleppimises üsna vabad, lähtudes siiski lepingu täitmisel saavutatavast tulemusest, poolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest. Kuna töövõtuleping on suunatud sätestatud tulemuse saavutamisele, on eelduseks, et leping on tähtajaline.

Pooled peavad lepingu sõlmimisel arvestama üldjuhul sellega, et töövõtja otsustab lepingu täitmiseks vajalike tingimuste üle, täidab lepingut oma töövahenditega, vastutab lepingutingimustele mittevastava asja valmistamise või osutatud teenuse, samuti lepingu täitmise tähtajast mitte kinnipidamise eest.

Samas on lepingus võimalik kokku leppida ka teisiti. Töövõtja peab arvestama, et lepingu täitmisega kaasnev risk lasub temal. Töövõtulepingus kokku lepitud tasu makstakse üldjuhul pärast lepingu täitmist. Tasu võib maksta ka ositi, kui nõnda seisab lepingus.

Töövõtulepingu võib tellija igal ajal üles öelda, kusjuures töövõtjal on õigus nõuda tehtud töö eest kokkulepitud tasu. Töövõtjal ei ole õigust tehtud töö eest tasu nõuda, kui tellija on lepingu üles öelnud töövõtjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu.

Käsunduslepingust

Käsundusleping kui võlaõiguslik teenuse osutamise leping sõlmitakse siis, kui selle objektiks on käsundi täitmine. Käsundiks võib olla õigusabi osutamine, tehing või muu toiming, mille täitmise eelduseks on käsundisaaja erialased teadmised ja võimed.

Käsundusleping võib olla tähtajaline või tähtajatu. Üldiselt peab käsundisaaja järgima käsundi täitmisel käsundiandja juhiseid.

Erinevalt teistest lepingutest, mille puhul on oluline saavutada lepingu täitmisega positiivne tulemus, võib käsundi täitmise tulemuseks olla ka käsundiandjale negatiivne tulemus. Nii näiteks loetakse käsund täidetuks ka juhul, kui käsundisaaja ei saavutanud kohtus käsundiandja jaoks positiivset tulemust.

Postimees, Tegija, 1.11.2005

Allikas:  Tööinspektsioon

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll