Tööandjad soovivad sageli kasutada nn proovipäeva enne töölepingu ametlikku sõlmimist ja probleemiks on osutunud olukorrad, kus töötajad teevad tööandja jaoks tasuta tööd.

Anname ülevaate proovipäevaga kaasnevatest ohtudest ning töölepingu sõlmimisest. Proovipäeva kasutatakse praktikas tööandja poolt töötaja sobivuse hindamiseks praktilises töösituatsioonis kui ka töötaja poolt töökoha sobivuses veendumiseks. Seda eriti valdkondades, kus pelgalt töövestluse ja töötaja elulookirjelduse alusel on isiku pädevuse hindamine raskendatud. Samas Eesti seadusandlus, kohtupraktika ning valdkonna juhised ei tunnusta proovipäeva tegemise võimalust.

Esmalt märgime, et töölepingu seaduse kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest – töölepingu kirjaliku dokumendi puudumine ei tähenda töösuhte puudumist. Töölepingu seaduse § 4 lõike 2 näol on tegemisest sisuliselt ammendava n-ö “proovipäeva” regulatsiooniga Eesti õigussüsteemis. Nii sotsiaalministeeriumi koostatud selgitustes töölepingu seaduse juurde kui ka tööinspektsiooni materjalides on aga viidatud, et töölepingu seaduses puudub proovipäeva rakendamise võimalus ning tööle asumisega loetakse tööleping (mõistagi koos kaasnevate kohustustega) sõlmituks.