Haigushüvitise maksmise kord alates 01.07.2023. Tööandja makstava haigushüvitise maksustamisest ja deklareerimisest

palavik
Foto: Shutterstock

NB! Alates 1. juulist 2023 muutus haigushüvitise maksmise kord.

Alates 01.07.2023 maksab tööandja töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 4. kuni 8. kalendripäeva eest. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 kohaselt maksab tööandja haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani haigushüvitist 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haiguse, vigastuse või karantiini 9. päevast hakkab töötajale haigushüvitist maksma Tervisekassa.

Haigushüvitist, mida makstakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega. Tööandja soovi korral on õigus maksta töötajale 2. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust.

Tööandja haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav (tulumaksuseaduse § 13 lg 1), kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba.

Sotsiaalmaks

NB! Alates 01.07.2023 pikeneb sotsiaalmaksuvaba haigushüvitise päevade arv. Sotsiaalmaksuga ei maksustata haigushüvitist, mida makstakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 alusel töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest.

Sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise või vigastuse 2. kuni 8. päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Samuti ei maksustata sotsiaalmaksuseaduse § 3 nimetatud summasid töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (TKindlS § 40 lg 2 p 4, KoPS § 7 lg 2).

Seega kuigi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 kohustab tööandjat maksma töötajale vaid 70% töötaja keskmisest töötasust, on tööandjal soovi korral õigus maksta töötajale 2.-8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus laieneb juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmele. Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel makstav haigushüvitis teatud piirini maksuvaba, seega on juhatuse liikmele makstav haigushüvitis sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 3 alusel maksuvaba keskmise tasu ulatuses.

Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.

Muude võlaõiguslepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal kohustust maksta haigushüvitist. Väljamakse maksustatakse tavapäraselt kõikide tööjõumaksudega.

Maksustamise skeem haigulehtede puhul on sama, olenemata sellest, kas haiguslehe väljakirjutamise aluseks on haigus, vigastus või karantiin. Sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata summasid, kui tööandja on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel maksnud töötajale haigushüvitist ka karantiinilehe alusel.

Hüvitise summa, mis ületab töötaja (juhatuse liikme) keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega, mis on ette nähtud töötajale või juhatuse liikmele.

Tööandja makstav haigushüvitis 2. kuni 8.päeva eest deklareeritakse piirmäära ulatuses (ainult tulumaks) maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24. Piirmäära ületav osa maksustatakse kõigi tööjõumaksudega vastavalt väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23).

Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse haigushüvitis piirmäära ulatuses maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 väljamakse liigiga 129, piirmäära ületav osa väljamakse liigiga 120, 121 või 122; mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirmäära ulatuses väljamakse liigiga 157 ja üle piirmäära – väljamakse liigiga 156.

Näide 1: kui tööandja hüvitab 70% keskmisest töötasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 20% ja TSD-l on väljamakse liik 24.

Näide 2: kui tööandja hüvitab 100% keskmisest töötasust, siis on see hüvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav ja väljamakse liik 24.

Näide 3: kui tööandja hüvitab 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirmäära ületava osa (30%) väljamakse liigiga 10 nagu töötasu ja maksustada kõigi tööjõumaksudega.

Näide 4: kui tööandja maksab töötajale vabatahtlikult hüvitist esimese haiguspäeva eest, siis maksustatakse esimese päeva hüvitis kõigi tööjõumaksudega ja deklareeritakse väljamakse liigiga 10.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll