NB! Alates 1. juulist 2023 muutub haigushüvitise maksmise kord.
Alates 01.07.2023 maksab tööandja töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 4. kuni 8. kalendripäeva eest. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 kohaselt maksab tööandja haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani haigushüvitist 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haiguse, vigastuse või karantiini 9. päevast hakkab töötajale haigushüvitist maksma Tervisekassa.
Haigushüvitist, mida makstakse TTOS § 122 alusel töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega. Tööandja soovi korral on õigus maksta töötajale 2. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust.
Ajutise korra järgi maksab tööandja perioodil 01.01.2021 kuni 30.06.2023 töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 2. kuni 5. kalendripäeva eest 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust vastavalt TTOS § 122. Alates haiguse, vigastuse või karantiini 6. päevast maksab hüvitist Tervisekassa vastavalt ravikindlustuse seaduses sätestatule (vt lähemalt Tervisekassa veebilehelt “Haigushüvitis 01.01.2021–30.06.2023”). Ajutine kord kehtib 1. jaanuarist 2021 kuni 30. juunini 2023 väljastatud haiguslehtedele.
Tööandja haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav (tulumaksuseaduse § 13 lg 1), kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba.
Sotsiaalmaks
NB! Alates 01.07.2023 pikeneb sotsiaalmaksuvaba haigushüvitise päevade arv. Sotsiaalmaksuga ei maksustata haigushüvitist, mida makstakse TTOS §-s 122 alusel töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest.
Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise või vigastuse 2. kuni 5. päeva (kehtib kuni 30.06.2023) ja 2. kuni 8. päeva (kehtib alates 01.07.2023) eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Samuti ei maksustata SMS § 3 nimetatud summasid töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (TKindlS § 40 lg 2 p 4, KoPS § 7 lg 2).
Seega kuigi TTOS § 122 kohustab tööandjat maksma töötajale vaid 70% töötaja keskmisest töötasust, on tööandjal soovi korral õigus maksta töötajale 2.–5. haiguspäeva (kehtib kuni 30.06.2023) ning 2.-8. päeva (kehtib alates 01.07.2023) eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus laieneb juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmele. Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt on TTOS § 122 alusel makstav haigushüvitis teatud piirini maksuvaba, seega on juhatuse liikmele makstav haigushüvitis SMS § 3 p 3 alusel maksuvaba keskmise tasu ulatuses.
Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.
Muude VÕS lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal kohustust maksta haigushüvitist. Väljamakse maksustatakse tavapäraselt kõikide tööjõumaksudega.
Maksustamise skeem haigulehtede puhul on sama, olenemata sellest, kas haiguslehe väljakirjutamise aluseks on haigus, vigastus või karantiin. SMS § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata summasid, kui tööandja on TTOS § 122 alusel maksnud töötajale haigushüvitist ka karantiinilehe alusel.
Hüvitise summa, mis ületab töötaja (juhatuse liikme) keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega, mis on ette nähtud töötajale või juhatuse liikmele.
Tööandja makstav haigushüvitis 2. kuni 5. päeva (kehtib kuni 30.06.2023) ja alates 01.07.2023 2. kuni 8.päeva eest deklareeritakse piirmäära ulatuses (ainult tulumaks) maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24. Piirmäära ületav osa maksustatakse kõigi tööjõumaksudega vastavalt väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23).
Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse haigushüvitis piirmäära ulatuses maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 väljamakse liigiga 129, piirmäära ületav osa väljamakse liigiga 120, 121 või 122; mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirmäära ulatuses väljamakse liigiga 157 ja üle piirmäära – väljamakse liigiga 156.
| Näide 1: kui tööandja hüvitab 70% keskmisest töötasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 20% ja TSD-l on väljamakse liik 24. |
| Näide 2: kui tööandja hüvitab 100% keskmisest töötasust, siis on see hüvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav ja väljamakse liik 24. |
| Näide 3: kui tööandja hüvitab 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirmäära ületava osa (30%) väljamakse liigiga 10 nagu töötasu ja maksustada kõigi tööjõumaksudega. |
| Näide 4: kui tööandja maksab töötajale vabatahtlikult hüvitist esimese haiguspäeva eest, siis maksustatakse esimese päeva hüvitis kõigi tööjõumaksudega ja deklareeritakse väljamakse liigiga 10. |
