KarinK
Foorumi vastused loodud
Turuhind on see lagi, millest kallimalt müües endaga seotud firmale ei ole aktsepteeritav ja võib kaasa tuua maksukohustuse.
Kui müüd eraisiku kasutuses olnud asjad firmale mõistliku hinnaga, mis ei ületa turuhinda on kõik ok.
Ja nii öelda, et ostujõud on muutunud on natuke imelik, sest aastal 2015 ostetud asi on ju tänaseks ka moraalselt vananenud isegi, kui seisis 10 aastat kapi nurgas.
Aga uuri turgu kui neid asju on mitmeid ja lähtu hetke turuhinnast ja müü sellest odavamalt firmale. Muidugi eeldusel, et sul neid asju on ettevõtluses ka vaja.
Ja mina vastasin tema viimasele kommentaarile,
“On jah, olen rumal. Mulle lihtsalt öeldi et maksuamet kontrollib hüvitise pealt maksude tasumist?”
Seega väga otse oli küsimus maksudest.
Aga äkki jagad ka meile oma leidu ja teed meie elu lihtsamaks.
See on täiesti õige info, et maksuamet kontrollib maksude tasumist.
Tööandja peab igal juhul töötajale makstud hüvitise deklareerima ja maksud tasuma.
Ei pea olema ainult kohtu otsus.
Täitedokument, mille võib edastada kohtutäiturile on ka Töövaidluskomisjoni jõustunud otsis.
Täitemenetluse seadustik esimesed §-d loetlevad ära, mis on täitedokumendid ja kes korraldavad täitmist.
Ylle
Huvitav küll, millisele juhatusele ta peaks midagi teatama, kui ta on ise üks neist juhatuse liikmetest?
_______________
Äkki peaks küsija endasse vaatama ja mõtlema, et miks tema on juhatuses ja mida ta seal teeb ning miks ei suhtle teiste juhatuse liikmetega.
Samuti tasuks aru pärida teistelt juhatuse liikmetelt, et kust tuli see otsus aeda värvida ja miks tema sellega kursis pole.
Ehk siis menetlemist tuleks ilmselt alustada ühistus juhatuse koosoleku kokku kutsumisega ja teema arutamisega.
See, et pole ette teatatud võib olla ka selle tagajärg, et oli ühistu koosolk, kus teemat arutati, kuid küsija ei olnud seal kohal.
Domeeni kasutusõiguse eest makstavad summad ei ole kuidagi põhivara, sest sa ju ainult kasutada seda, see ei kuulu päriselt sulle ju.
Niipea, kui enam ei maksa oled sellest ilma.
Kui omanik ise on maksnud enda kontolt raha emtale firma eest, siis on ju firma omanikule ehk aruandvale isikule võlgu.
Nii kaua, kui hooned on kasutuses neid bilansist välja ei kanta vaid kajastataksegi põhivara ja selle amortisatsioon ehk jääkväärtus on 0.-
Nulli jõudmine pole keelatud, küll aga võib öelda, et siis hinnati esialgselt selle vara kasulik eluiga ehk määrati amortisatsiooninorm liiga pessimistlikuks.
Seega maha kanda ei saa, sest vara on ju olemas.
Abiks ka RTJ 5 https://rmp.geenius.ee/raamatupidamine/rtj/
Aastaaruanne on ettevõte vaade.
Ja siin tuleks siis küsida, et kas ettevõte tegi juhile/omanikule miski soodustuse.
Aga mis mõtted sul endal on?
Kui küsijal on aega mõelda maksudest kõrvale hiilimisele, siis võiks ka ikka seadusi teada, mis maksud võivad kaasneda :)
Seega teooriast on asi ikka kaugel, kui maksud lajatavad.
Seadused ei ole pisteliseks lugemiseks, et loeme ainult seda osa, mis mulle kasulik on vaid ikka tervikut tuleb lugeda ja vaadata ka seda osa, millal ja mis maksukohustus võib kaasneda.
Ja kui sina jaana ei pea seadusi miskiks, siis see on sinu valik ja seda ei tasu teistele peale suruda.
Ettevõtluse eesmärk on kasu teenimine.
Tasuta auto kellelegi kasutada andmine ei teeni mitte kasu vaid hoopis kahju, sest masin ju kulub.
Seega selline tegevus pole loogiline ja eeldada võib siin siis varjatud kasu hoopis, millelt jäävad maksud maksmata.
Ja kui selleks tasuta kasutajaks on veel ka seotud isik, siis selle kohta on lausa erisätted olemas, et saada oluliselt suurem maksukohustus kätte – Näiteks määrus Erisoodustuse hinna määramise kord.
Aga küsimusele, kas eraisik, kes rentis auto endale saab seda kasutada oma ettevõtluses ja saada isikliku auto kompensatsiooni on vastus jah, sest isiklik auto on auto, mis pole ettevõtte oma .
Kui see eraisik aga annab omakorda auto oma ettevõttele, siis on see juba ettevõtte auto ja siis ei saa eraisikule enam hüvitada tööandja huvides isikliku autoga tehtud sõite.
Seega päris nii ikka ei saa, et maksuvabalt saab ettevõttest lihtsalt niisama miskit välja viia.
Põhimõtteliselt jah, kuid see puhkuse osa peaks olema tsiba suurem umbes 120.- brutos
Kui on korralik palgaarvestusprogramm, siis ei ole ju miskit tuksis.
või tuleb excelit nati kohendada.
Peab olema võimalik töötasu arvutada selle perioodi eest ja lihtsalt töövõimetusperiood jääb alusperioodist välja.
Ja no sulas millegi maksmine ei päästa ju midagi, kui sa just “mustalt” ei kavatse maksta. Maksud tuleb nagunii arvutada ja maksta. Ja selle palgaosa pead ju ka kuidagi arvutama jne.
Egas tööandjal pole kohustust lubada pikal lehel olles tööd teha- see on pigem võimalus.
Üldiselt sama suur summa, kui kuluks siis, kui töötaja oleks sel perioodil tööl ja saaks töötasu.
Kui ta annab selle tehnika rendile ja saab selle eest renditasu siis jah renditasu maksmisel tuleb see maksustada ja deklareerida ettevõtte poolt.
Ja rendilepingus võiks siis ka rendi kokku leppida ning loetleda, mis seadmed.
Kui ta aga annab need tasuta kasutada, siis võib teha tasuta kasutamise lepingu, kus on ikka kõik tehnika üles loetud, et teaks, mis on ettevõtte, mis eraisiku omad.
Põhivarana kajastatakse ikka need asjad, mille on ka miski soetusmaksumus ja see hinnapiir määratakse raamatupidamise sise-eeskirjadega ning ettevõtte juhtkonna poolt.
Kuna selle asja hind on 0.-, siis ei ole ju nagu midagi kajastada. Ja kui tehingu väärtus on 0.-, siis ei saa ju ka kannet teha.
Esitatud eelmise aasta aruannet uuesti esitama ei pea.
Küll aga peavad uues aruandes olema juba 2022 kohta võrreldavad andmed ehk siis ka väikeettevõtte omad