4. aprillil 2012. a läbis riigikogus esimese lugemise seaduseelnõu, millega kaasajastatakse avalik teenistus, muutes see perekonnasõbralikumaks ning vähendatakse avaliku teenistuse hüvesid erasektoriga sarnasemaks.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uut ja tänapäevasemat avalikku teenistust loovat raamistikku oodatud juba üle kümme aasta. "Dekaad ja enam ootamist on pikk aeg, suurendades oluliselt tänase päeva tähtsust. Avaliku teenistuse reform on haridusreformi kõrval valitsuse üks kahest suuremast reformist ning usume, et see 2001. aastal alustatud protsess saab nüüd lõpu," lausus Michal.
Ministri hinnangul muudab uus avaliku teenistuse seadus tänast olukorda oluliselt läbipaistvamaks, kuna avaliku teenistuse hüved muutuvad erasektoriga sarnasemaks, ametnike palgad saavad avalikuks, selgemaks ja arusaadavamaks ning seeläbi ka paremini erasektoriga võrreldavaks.
"Suurte reformide puhul on vaidluskohti alati, kuid siiski oleme jõudnud enamike osas neist partneritega ühise arusaamiseni. Üks emotsionaalsemaid neist oli küsimus, kas avaliku sektori palgad peaks olema avalikud ja selles küsimuses saime nii teiste ministrite kui mõlema koalitsioonierakonna toetuse. Palkade avalikkus ja selgem palgasüsteem on minu jaoks selle eelnõu suur väärtus," ütles minister.
"Tehtud muudatustest positiivseim on aga kindlasti seaduse muutumine peresõbralikumaks. Eelnõu annab parema kaitse lapsevanemale, kuna ei võimalda tulevikus koondada vanemaid, kes kasvatavad alla 3aastast last ning eelisõigus ametisse jäämisel on alla 7aastast last kasvatavail vanemail," lausus Michal.
Minister peab oluliseks ka ametniku mõiste täpsustumist seaduses. "Täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi nad tegelikult avalikku võimu ei teosta, mistõttu pole põhjendatud, et neile laienevad samasugused piirangud ja soodustused, mis on ette nähtud just ametnikele. Eelnõu määratlebki ametnikena need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad. Need, kes ei teosta avalikku võimu, teevad ametiasutusele edaspidi tööd töölepingulises suhtes. Hinnanguliselt väheneb ametnike staatuses olevate inimeste arv 28 000-lt u 5000-7000 võrra, sest igas asutuses tuleb üle vaadata täpsem jaotus. Tulevikus saab ka tõhusamalt teostada avalikku võimu toetavaid tugiteenuseid ja see annab ilmselt enam ressurssi põhitegevuseks või muuks oluliseks," sõnas justiitsminister.
Lisaks muudetakse Michali sõnul erasektoriga sarnasemaks ametnike sotsiaalsed tagatised. "Nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul kaob ära ametnike teenistusstaažist tulenev lisapuhkus ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Samuti muudetakse koondamist puudutavat regulatsiooni (nii koondamisest etteteatamise tähtajad kui ka koondamishüvitised ühtlustatakse töölepinguseadusega), analoogselt töölepinguseadusele jääb suurem sotsiaalne kaitse neile, kes on kauem teenistuses olnud. Need, kes saavad seaduse jõustumise ajal väljateenitud aastate eest pensionisuurendust, saavad seda ka edasi ning veel viie aasta jooksul on võimalik staaži koguda. Hindasime seadust koostades, et ka üleminek uuele töökorraldusele oleks sujuv ja kõigil oleks piisav aeg oma elukorraldust vastavalt ka seada," ütles justiitsminister.
