Rahanduskomisjon jätkas oma istungil mullu oktoobris nelja komisjoni alustatud kiirlaenudega seotud probleemide käsitlemist. Eelmise arutelu jätkuna selgitasid asjaomaste ministeeriumide esindajad, kui kaugele on olukorra analüüsiga jõutud.
"Reguleerimata laenuturu mahu märkimisväärne aastane kasv, maksehäires olevate kiirlaenunõuete suur üldarv ja kiirlaenude tõttu makseraskustes olevate inimest hulk ei luba lahendustega viivitada. Jätkuvalt on päevakorras küsimused, et tarbijakrediidi taotlemisel oleksid seatud tingimused mõistlikkuse piires ja tagasimaksmised jõukohased. Senised nõuded nt laenutaotlejate maksevõime kontrollile on küll olnud vajalikud, kuid pole siiski andnud soovitud tulemusi," ütles rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.
Komisjonile antud ülevaate kohaselt on reguleerimata laenuturu maht kasvanud aastas 30% ning senise mittetäieliku info põhjal on tagasimaksmisega raskustesse sattunud inimesi hinnanguliselt vähemalt 45-50 tuhat.
Komisjonile anti ka ülevaade lähiriikide seadusandlusest. Sester nimetas hea näitena Soome regulatsioone, mis tuleks vajadusel eeskujuks võtta. Näiteks on Soomes seatud krediidikulukuse maksimaalseks määraks alla 2000-euroste laenude puhul ca 51%, sissenõudmiskuludele on seatud alampiir ning laenusumma tarbijale ülekandmise keeld ajavahemikus kella 23-st õhtul kuni kella 7-ni hommikul. Samuti on neil tarbijakrediidi pakkujate register, nõuded teenuseosutaja usaldusväärsusele ja spetsiaalne riiklik sihtasutus, mis abistab võlgade ümberkujundamisel.
Sester täpsustas, et konkreetsete reeglite kehtestamise kõrval tuleb paralleelselt edasi liikuda ka nn pehmemate meetmetega nagu näiteks inimeste finantskirjaoskuse edendamise ja parema nõustamisega. Eestis praegu kehtiva regulatsiooni ja laenuvõtjate kaitsemehhanismi puuduseks nimetas Sester inimeste enese õiguste maksma panemise suurt kulukust. Samuti selleks vajaminevate teadmiste olemasolu eeldust.
Komisjoni istungil märgiti, et moodustatud on mitteformaalne töögrupp majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, finantsinspektsiooni ja tarbijakaitseameti esindajatest. Ühiselt arendatakse edasi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alustatud analüüsi ja töötatakse välja ettepanekud. Lähiajal minnakse analüüsi ja ettepanekutega valitsuskabinetti, kus eeldatavasti otsustatakse ettepanekud seadusandluse muutmiseks.
Rahanduskomisjon ootab ministeeriumidelt lähiajal konkreetseid tulemusi ja jätkab pingsalt olukorra jälgimist.
Võrreldes Euroopa Liidu ja lähiriikidega on Eestis kiirlaenukontorite tegevust reguleeriv seadusandlus üks liberaalsemaid. Ministeeriumide esindajate hinnangul on kiirlaenu võtnuid ligikaudu 130-140 tuhat inimest, kuid pangad on hinnanud mittereguleeritud tarbijakrediidi andjate teenuseid kasutanud isikute arvuks ka kuni 180 tuhat.
