Valitsuse 1. aprillil algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõu (398 SE).

Eelnõu kohaselt viiakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla nii krüptovarateenuse osutajad kui ka krüptovara emitendid, kelleks on nii varapõhise tokeni emitendid, e-raha tokeni emitendid (nn stablecoin’ide emitendid) kui ka muu krüptovara emitendid (krüptovaraturu osalised).

31. mail 2023. a jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav määrus ehk MiCA määrus, mis kehtestab turuosalistele liiduülesed reeglid krüptovaraturul tegutsemiseks. See võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõikides liikmesriikides. Uue seadusega tagatakse nimetatud määruse nõuetekohane riigisisene rakendamine.

MiCA määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. MiCA määrus reguleerib näiteks krüptovaraturu osalisele tegevusloa andmist, tema juhtimise korraldamist, nõudeid kapitalile, kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, klientide krüptovara ja raha kaitset, kaebuste käsitlemist, huvide konflikti juhtimist jne. Kuigi krüptovaraturu osalistele kohaldub suures osas MiCA määrus, hõlmab uus seadus sätteid, mis aitavad tagada nii MiCA määruse rakendamise kui ka kehtestab riigisisesed ühinguõiguse nõuded, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri, sealhulgas seoses ettevõtjate ümberkujundamise ja ühinemisega, lõpetamise ja pankrotiga. Samuti ei reguleeri MiCA määrus krüptovaraturu osalise tegutsemist kolmandas riigis. Uues seaduses on ette nähtud ka täiendavad sätted järelevalve teostamiseks, mis on analoogsed teistes finantssektori seaduses ette nähtud regulatsioonidega, tagades seeläbi järelevalve ühtsuse kõikide järelevalvesubjektide suhtes.

Krüptovara kõige laiemas tähenduses on väärtuse või õiguste esitamine digitaalsel kujul, sealjuures kasutatakse selle vara salvestamiseks üldjuhul hajusraamatu tehnoloogiat. Sõltuvalt krüptovara funktsioonist nimetatakse selliseid varasid praktikas kas tokeniteks või müntideks. Terminid nagu krüptoraha, krüptovaluuta või virtuaalvääringud on kõik kvalifitseeritavad kui krüptovara ning krüptovara alaliigid.

Praegu nimetatakse krüptovarateenust virtuaalvääringu teenuseks ning nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkumisele on kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses, sealjuures peavad hetkel virtuaalvääringu teenuse pakkujad taotlema Eestis tegutsemiseks tegevusloa Rahapesu Andmebüroolt. Hetkeseisuga on selliseid teenusepakkujaid 51. Alates 2025. aastast ei saa virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks enam Rahapesu Andmebüroolt tegevusluba taotleda, küll aga saavad senised teenusepakkujad tegutseda vana loa alusel 2026. aasta 1. jaanuarini. Edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ja edasiseks jätkamiseks peab tegevus olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ning saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba.

Eelnõu mõjutab nii juba tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid. Tegutsevate ettevõtjate puhul võib osutuda vajalikuks täiendava tööjõu ja kapitali kaasamine, et viia oma tegevus kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Uutele tulijatele on mõju suurem. Krüptovarateenuse klientide ja krüptovara omanike jaoks suureneb eelkõige läbipaistvus ja usaldusväärsus krüptovaraturu vastu.

Lisas tagatakse seadusega krüptovaraturu osalistele kohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määruse ehk digitaalsete tegevuskerksuse nõuete rakendamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse rakendamine, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastavat teavet.

Lisaks tehakse ka selliseid muudatusi, mis võiks soodustada Eesti kapitalituru arengut. Nimelt kui ettevõtted soovivad täna kaasata aktsiate või võlakirjade vormis kapitali suuremas summas kui 5 miljonit eurot, siis peavad nad koostama mahuka ja kalli väärtpaberiprospekti. See piirmäär tõuseb ja edaspidi saab aktsia- ja võlakirjaemissioone teha vähemkoormaval kujul – alla 8 miljoni euroste emisioonide puhul tuleb koostada väärtpaberiprospekti asemel lihtsam teabe andmise dokument. Tegemist on ühtse Baltikumi kapitalituru arendamise projektiga – Läti ja Leedu on sarnased muudatused juba teinud.

Seadusega seonduvad muudatused jõustuvad etapiviisiliselt tagades turuosalistele piisava aja eeltöödeks ja normidega tutvumiseks. Esimesed muudatused jõustuvad 2024. aasta suvel ning viimased 2026. aasta jaanuaris.

—————

Valitsus kiitis heaks nõuded krüptovarateenuse pakkujatele

21.03.2024

Valitsus kiitis heaks nõuete kehtestamise krüptovarateenuse pakkujatele eesmärgiga korrastada turgu ja tagada selle usaldusväärsus. Kapitaliturgude arengu soodustamiseks tõuseb eelnõuga ka väärtpaberiprospekti nõude lävend – prospekt tuleb edaspidi koostada üle 8 miljoni euroste emissioonide puhul.

“Krüptovarasse investeerimine on viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud, kuid seni on sellised rahapaigutused üsna investori enda riisikol. Liigsete riskide vähendamiseks ja investorite raha paremaks kaitseks viime seadusesse eraldi tegevusnõuded krüptoteenuse pakkujatele. Näiteks peavad teenusepakkujad investoritele enne raha kaasamist põhjalikku infot andma,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev. Ta lisas, et selged reeglid ja Finantsinspektsiooni järelevalve on ka aluseks, et võimaldada 2025. aastast krüptoinvesteeringuid läbi investeerimiskonto.

Krüptoturg on seni Euroopa Liidus ühtselt reguleerimata, välja arvatud rahapesu tõkestamisest tulenevad nõuded. Liikmesriigiti on olukord ja regulatsioonid erinevad. See on soodustanud mitmeid petuskeeme ja mõjutanud krüptoturu usaldusväärsust. Samas kätkevad krüptovara ja uued tehnoloogiad ka täiendavaid võimalusi uuenduslikeks digiteenusteks, alternatiivseteks maksevahenditeks või uuteks rahastamisallikateks. Turu reguleerimine võiks kasvatada ka vastavaid investeeringuid.

Eelmisel kevadel avalikustati krüptovaraturge käsitlev ELi määrus 2023/1114 ehk MiCA, mis kehtestab turuosalistele ühtsed reeglid üle kogu Euroopa Liidu. See võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samadel alustel kõikides liikmesriikides. Uued reeglid kohustavad krüptovarade puhul samamoodi infot avalikustama nagu on näiteks aktsiate ja võlakirjade pakkumiste puhul. Tulevikus hakkab krüptovarateenuse osutajate üle Eestis järelevalvet tegema Finantsinspektsioon.

Edaspidi on krüptovarateenuse osutamiseks vajalik tegevusluba, teenust tuleb pakkuda osaühingu või aktsiaseltsi vormis. Ka nähakse riskide maandamiseks ette nõue, et krüptovarateenuse osutaja juhatus peab olema vähemalt kaheliikmeline. Oma klientidele ja investoritele peavad teenusepakkujad esitama õiget ja täielikku teavet. Samuti nähakse ette, et millistele nõuetele peavad need isikud vastama, kes krüptovara kohta nõu annavad.

Praegu nimetatakse krüptovara teenust virtuaalvääringu teenuseks ja selle Eestis pakkumiseks tuleb taotleda tegevusluba Rahapesu Andmebüroolt. Rahapesu Andmebüroo tegevusloa alusel saab tegevust jätkata 2026. aasta 1. jaanuarini. Siis hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ja edasiseks jätkamiseks peab tegevus olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ning saadud krüptovarateenuse tegevusluba juba Finantsinspektsioonilt.

Eelnõuga tuuakse allapoole ka väärtpaberiprospekti nõude lävend, mis võiks soodustada Eesti kapitalituru arengut. Kui ettevõtted soovivad praegu kaasata aktsiate või võlakirjade vormis kapitali suuremas summas kui 5 miljonit eurot, siis peavad nad koostama mahuka ja kalli väärtpaberiprospekti. See piirmäär tõuseb ja edaspidi tuleb alla 8 miljoni euroste emissioonide puhul koostada väärtpaberiprospekti asemel lihtsam teabe andmise dokument. Tegemist on ühtse Baltikumi kapitalituru arendamise projektiga – Läti ja Leedu on sarnased muudatused juba teinud.

Peamised uued nõuded rakenduvad üldjuhul juba 2024. aasta lõpus.

———-

Reguleeritakse krüptovaraturul tegutsemist ja järelevalvet turu osaliste üle

12.03.2024

Rahandusminister Mart Võrklaev saatis valitsusse eelnõu, millega kehtestatakse krüptovara teenusepakkujatele konkreetsed nõuded turu korrastamiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks. Ka lähevad teenusepakkujad Finantsinspektsiooni järelevalve alla.

“Seadusega kehtestame selged nõuded krüptovarateenuse pakkujatele – see tagab õiglase konkurentsi ja aitab kaitsta nii tarbijaid kui investoreid ning ennetada ka pettuseid,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

Krüptoturg on seni Euroopa Liidus ühtselt reguleerimata, välja arvatud rahapesu tõkestamisest tulenevad nõuded. Liikmesriigiti on olukord ja regulatsioonid erinevad. See on soodustanud mitmeid petuskeeme ja mõjutanud krüptoturu usaldusväärsust. Samas kätkevad krüptovara ja uued tehnoloogiad ka täiendavaid võimalusi uuenduslikeks digiteenusteks, alternatiivseteks maksevahenditeks või uuteks rahastamisallikateks. Turu reguleerimine võiks kasvatada ka vastavaid investeeringuid.

Eelmisel kevadel avalikustati krüptovaraturge käsitlev ELi määrus 2023/1114 ehk MiCA, mis kehtestab turuosalistele ühtsed reeglid üle kogu Euroopa Liidu. See võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samadel alustel kõikides liikmesriikides. Uued reeglid kohustavad krüptovarade puhul samamoodi infot avalikustama nagu täna on näiteks aktsiate ja võlakirjade pakkumiste puhul. Tulevikus hakkab krüptovarateenuse osutajate üle Eestis järelevalvet tegema Finantsinspektsioon.

Praegu nimetatakse krüptovara teenust virtuaalvääringu teenuseks ja selle Eestis pakkumiseks tuleb taotleda tegevusluba Rahapesu Andmebüroolt. Rahapesu Andmebüroo tegevusloa alusel saavad senised teenusepakkujad jätkata 2026. aasta 1. jaanuarini. Siis hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ja edasiseks jätkamiseks peab tegevus olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ning saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba.

Eelnõuga tuuakse allapoole ka väärtpaberiprospekti nõude lävend, mis võiks soodustada Eesti kapitalituru arengut. Kui ettevõtted soovivad praegu kaasata aktsiate või võlakirjade vormis kapitali suuremas summas kui 5 miljonit eurot, siis peavad nad koostama mahuka ja kalli väärtpaberiprospekti. See piirmäär tõuseb ja edaspidi tuleb alla 8 miljoni euroste emissioonide puhul koostada väärtpaberiprospekti asemel lihtsam teabe andmise dokument. Tegemist on ühtse Baltikumi kapitalituru arendamise projektiga – Läti ja Leedu on sarnased muudatused juba teinud.

Peamised uued nõuded rakenduvad üldjuhul juba 2024. aasta lõpus.

————————-

Finantsinspektsioon teostab järelvalvet krüptoteenuse osutajate üle aastast 2025

10.01.2024

Rahandusministeerium esitas teisele kooskõlastusringile eelnõu, millega kehtestatakse krüptovara teenusepakkujatele rida uusi nõudeid ja viiakse nad ka Finantsinspektsiooni järelevalve alla.

“See on oodatud ja vajalik samm krüptoturu korrastamiseks. Kõikidele teenusepakkujatele kehtivad edaspidi ühesugused nõuded nii Eestis kui muudes liikmesriikides ja nende täitmist kontrollib Finantsinspektsioon. Ükski investeering pole kunagi päris riskivaba, aga see annab investorile täiendava kindlustunde, et teatud riskid on maandatud ja pettuste oht väiksem,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev. Ta lisas, et seetõttu on aastast 2025 võimalik krüptovarasse panustada ka läbi investeerimiskonto.

“Kuigi esimene krüptoraha liik leiutati juba väidetavalt 1980. alguses, siis laiemat populaarsust tekitanud esimene krüptoraha (bitcoin) tekkis aastal 2008. Peale seda on hüppeliselt lisandunud erinevat krüptoraha ja -varasid. Samas ei ole nende pakkumist ega vahendamist siiani reguleeritud. Uued reeglid toovad sellistele teenusepakkujatele sarnased reeglid kui kehtivad tavapärasemate finantsinstrumentide nagu näiteks aktsiad ja võlakirjad, pakkujatele,” ütles finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.

Kui jätta kõrvale rahapesu tõkestamisest tulenevad nõuded, on krüptovaraturg seni Euroopa Liidus ühtselt reguleerimata. Liikmesriigiti on olukord ja regulatsioonid erinevad. See on soodustanud mitmeid petuskeeme ja mõjutanud krüptoturu usaldusväärsust. Samas kätkevad krüptovara ja uued tehnoloogiad ka täiendavaid võimalusi uuenduslikeks digiteenusteks, alternatiivseteks maksevahenditeks või uuteks rahastamisallikateks. Turu reguleerimine võiks kasvatada ka vastavaid investeeringuid.

Möödunud aasta 31. mail jõustus krüptovaraturge käsitlev ELi määrus 2023/1114 ehk MiCA määrus, mis kehtestab turuosalistele ühtsed reeglid üle kogu Euroopa Liidu. See võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõikides liikmesriikides.

Praegu nimetatakse krüptovara teenust virtuaalvääringu teenuseks. Hetkel peavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad taotlema Eestis tegutsemiseks tegevusloa Rahapesu Andmebüroolt. Aasta alguse seisuga on selliseid teenusepakkujaid 54. Aastast 2025 ei saa virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks enam Rahapesu Andmebüroolt tegevusluba taotleda, küll aga saavad senised teenusepakkujad tegutseda vana loa alusel 2026. aasta 1. jaanuarini. Edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ja edasiseks jätkamiseks peab tegevus olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ning saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba.

Lisaks muudetakse eelnõuga teatud riskikapitalifondide nõudeid (täpsemalt, kellel ei ole hetkel tegevusloa kohustust). Kuna nendesse võivad investeerida ka tava- ehk jaeinvestorid, siis on oluline, et nõuded nende suhtes oleksid piisavalt asjakohased ja tegevus võimalikult läbipaistev. Seepärast nähakse eelnõuga ette eraldi kapitalinõue, täpsustakse seda, mismoodi nad reklaami saavad teha ning ka seda, mis informatsiooni nad peavad oma tegevuse registreerimiseks Finantsinspektsioonile esitama.

Eelnõuga tehakse aga ka selliseid muudatusi, mis võiks soodustada Eesti kapitalituru arengut. Nimelt kui ettevõtted soovivad täna kaasata aktsiate või võlakirjade vormis kapitali suuremas summas kui 5 miljonit eurot, siis peavad nad koostama mahuka ja kalli väärtpaberiprospekti. See piirmäär tõuseb ja edaspidi saab aktsia- ja võlakirjaemissioone teha vähemkoormaval kujul – alla 8 miljoni euroste emisioonide puhul tuleb koostada väärtpaberiprospekti asemel lihtsam teabe andmise dokument. Tegemist on ühtse Baltikumi kapitalituru arendamise projektiga – Läti ja Leedu on sarnased muudatused juba teinud.

Seadusemuudatused jõustuvad üldises korras, kuid neid hakatakse rakendama erinevates etappides.

——————-

Rahandusministeerium valmistab ette krüptovarade uut regulatsiooni

12.05.2023

Rahandusministeeriumi esindajad kohtusid neljapäeval (11.05.2023) Eesti ja rahvusvahelise krüptokogukonna esindajatega, et arutada olukorda sektoris ja plaanitavaid seadusemuudatusi.

“Plokiahel ja krüptovara muutuvad järjest populaarsemaks ja neid kasutatakse üha laiemalt. Eesti on tehnoloogiasektori arengut alati toetanud ja toetame ka edaspidi, aga kui mängu tuleb suurem hulk kasutajaid, nende andmed ja päris raha, siis on oluline riskid minimaalsetena hoida. Näiteks anonüümsed krüptomaksed võivad soodustada rahapesu ja mõni moodsana tunduv raha kaasamise projekt võib osutuda hoopis püramiidskeemiks,” sõnas asekantsler Evelyn Liivamägi.

Liivamäe sõnul peavad krüptovarade, plokiahela ja teiste uudsete tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnema ka asjakohased regulatsioonid, et vältida nende kasutamisel liigseid riske ja tagada võrdsete võimalustega ettevõtluskeskkond kõikidele turuosalistele. Teisalt on oluline ka seda sektorit mitte üle reguleerida.

“Sarnased väljakutsed on ka mujal maailmas, ELi tasandil on valmimas krüptovarade regulatsioon (MiCA), selle baasil oleme kokku panemas ka oma seadust. Krüptovara reguleerimisega seotud küsimustega tegeletakse hoogsasti ka väljaspool EL-i, sealhulgas ka USA-s, kus on lahvatanud suuremad skandaalid seoses krüptovara platvormidega,” selgitas rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.

Eesti on krüptovarade reguleerimisega olnud EL-is üks esimeste hulgas. 2017. aastal vastu võetud nõuded virtuaalvääringute pakkujatele lähtuvalt eelkõige rahapesu tõkestamisest ja vastavat järelevalvet teeb Rahapesu Andmebüroo. Uus krüptovarasid puudutav regulatsioon saab aga olema rohkem investorite kaitsele suunatud. Näiteks nähakse ette standardiseeritud reeglid krüptomaailma prospektide ehk “white paper’ite” avalikustamisele ja koostamisele. Kontrolli osas võtab Rahapesu Andmebüroolt teatepulga üle Finantsinspektsioon, kes hakkab edaspidi ise vastava valdkonna tegevuslube väljastama.

Auväärt lisas, et MiCA ülevõtmise osas on järgnevatel kuudel plaanis mitmed konsultatsioonid turuosalistega ja sügisel on soov esitada eelnõu valitsusele ja Riigikogule, et muudatused jõustuksid 2024. aastal.

9-10. mail toimus Eestis rahvusvaheline krüptokogukonna üritus NFT Tallinn, seda üritust vedav krüptokogukonna koondorganisatsioon Eesti WEB3 Koda koos USA-st jt välisriikidest pärit selle valdkonna esindajatega kohtus neljapäeval Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo esindajatega.

WEB3 temaatika hõlmab uue põlvkonna internetti, plokiahela põhised lahendusi jne.