Kui praegu saab seaduse järgi karistada inimest, kes on põhjustanud inimloote surma, siis valitsusse saatmist ootab eelnõu, mille kohaselt määrataks karistus juba loote tervise kahjustamise eest, näiteks raseduse ajal suitsetamise korral, kirjutab Eesti Päevaleht.

Karistusseadustiku eelnõus on kirjas, et vigastamise, aine manustamise või muu teoga naise emakas oleva loote teadliku kahjustamise eest karistatakse kuni viieaastase vangistuse või 96–1600 euro suuruse rahatrahviga. Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Tanel Kalmeti sõnul on punkti eesmärk see, et peale loote surma põhjustamise eest karistamise võiks seadusega kaitsta ka loote tervist.

Nii piirabki seadus tahtlikult lapsele võimalike tervisehädade, näiteks võimaliku puude põhjustamist. „Oluline rõhk on sellel, et teguviis oleks sooritaja poolt tahtlik. Hooletus ja teadmatus on välistatud,” sõnas Kalmet.

Kuidas seda tõestada, on aga juba omaette küsimus. Arstid saavad tuvastada, millest on tervisekahjustus tekkinud, samuti peab tõestama, et see oli tahtlik. Kindlasti tuleb aga iga juhtumit käsitleda individuaalselt, lisas Kalmet Eesti Päevalehele.

Seaduse järgi on tegu teise astme kuriteoga, mis tähendab, et see aegub viis aastat pärast selle toimumist.