12. septembril tuli Euroopa Komisjon välja järjekordse väike– ja keskmistele ettevõtetele (VKEdele) suunatud abipaketiga. Abipakett koosneb mitme õigusakti ettepanekutest – teatisest, direktiivist ja määrusest.

VKEde abipaketi teatises tehakse ettepanek uute meetmete kohta, millega anda lühiajalist abi, hoogustada VKEde pikaajalist konkurentsivõimet ja suurendada õiglust kogu ühtse turu ettevõtluskeskkonnas. Määrus käsitleb äritehingutes hilinenud makseid ja direktiiviga kehtestatakse VKEdele peakontori asukohal põhinev maksusüsteem.

VKEde abipaketi teatise ettepanekud

• Parandatakse VKEde praegust õiguskeskkonda parandades VKE-testi kohaldamist ja võttes tulevastes Euroopa Liidu õigusaktides järjepidevalt arvesse VKEde vajadusi, näiteks VKEdele mõeldud pikemate üleminekuperioodide kaudu. Euroopa Komisjon määrab ametisse Euroopa Liidu VKEde saadiku, kes hakkab komisjoni VKEde küsimustes juhendama ja nõustama ning kaitseb VKEde huve väljaspool. Euroopa Liidu VKEde saadik hakkab aru andma otse presidendile (VKEdega seotud tegevuste kohta, mida toetatavad siseturu voliniku talitused, annab ta aru ka siseturu volinikule) ja osalema koos peadirektoraatidega õiguskontrollikomitee istungitel, kus käsitletakse algatusi, millel on potentsiaalselt suur mõju VKEdele.
• Lihtsustatakse VKEde haldusmenetlusi ja aruandlusnõudeid. Selleks käivitatakse 2023. aasta lõpuks ühekordse küsimise tehniline süsteem (ühtse digivärava osa), mis võimaldab VKEdel viia haldusmenetlused kogu ühtsel turul lõpule ilma, et nad peaksid dokumente uuesti esitama. Euroopa Komisjon lihtsustab ja digitaliseerib tülikaid menetlusi, näiteks deklaratsioonide ja tõendite esitamist töötajate lähetamise korral (nt dokument A1 sotsiaalkindlustusõiguste kohta). Lisaks jätkab komisjon enne suve alustatud tööd seoses märtsis 2023 välja kuulutatud eesmärgiga vähendada aruandluskohustust 25%. Lähinädalatel on kavas esitada täiendavaid ettepanekuid, võtta meetmeid sellise koormuse süstemaatiliseks kaardistamiseks ja töötada edaspidiseks välja sihipärased ratsionaliseerimiskavad.
• Suurendatakse VKEdele kättesaadavaid investeeringuid lisaks neile 200 miljardile eurole, mis on VKEdele kättesaadavad mitmesuguste 2027. aastani kestvate Euroopa Liidu rahastamisprogrammide alusel. Euroopa Komisjon lubab edasi arendada InvestEU VKEde komponenti ning julgustada liikmesriike tegema ümberpaigutusi selle komponendi riiklikesse osadesse ja tagada, et osa InvestEU programmi Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi (STEP) alusel kavandatud 7,5 miljardi euro suurusest Euroopa Liidu tagatisest oleks kasutatav ka VKEdele.
• Lihtne ja standardiseeritud meetod hakkab pakkuma VKEdele tuge kestlikkusega seotud teemasid puudutava aruandluse vallas, mis hõlbustab nende juurdepääsu kestlikule rahastamisele. Näiteks töötab Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) börsil noteeritud VKEde jaoks praegu välja lihtsustatud aruandlusstandardeid ning tagab nende proportsionaalsuse. Lisaks töötatakse börsil noteerimata VKEde jaoks välja vabatahtlik standard. Need meetmed vähendavad ühtlasi suurte äriühingute suhtes kehtivate kestlikkusaruandluse nõuete kõrvalmõju kandumist nende väärtusahelas olevatele VKEdele.
• Kindlustatakse VKEd edukaks tegutsemiseks vajalike kvalifitseeritud töötajatega; selleks tuleb jätkuvalt toetada ulatuslike oskustealaste partnerluste poolt Euroopa oskuste pakti raames pakutavaid koolitusi ja muid tugialgatusi. Oskuste parandamiseks loob Euroopa Komisjon selliste sektorite jaoks nagu vesinik ja päikeseenergia nullnetotööstusele keskenduvaid õppeasutusi. Samuti loob ta rohkem oskustealaseid partnerlusi, toetab energiatõhususe meetmeid, pakub uute õigusaktide nõuetele vastavuse alast koolitust ja hõlbustab juurdepääsu keeletehnoloogiatele.
• Et olemasolevaid oskusi maksimaalselt ära kasutada, lubab Euroopa Komisjon esitada 2023. aasta lõpuks mh kava kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamiseks, et leevendada oskuste nappust ja teha kindlaks VKEde vajadused tööstusökosüsteemides. Liikmesriikidele pakutakse eri sektorites, nagu turism, ehitus ja tekstiilitööstus, üleminekujuhiseid, kuhu kuuluvad näiteks VKEde hüvitis kutseõppesse tehtavate investeeringute eest, kutsekirjeldused hariduses ning õppekavade vastavusse viimine tööstuse vajadustega.
• Toetatakse VKEde kasvu. Selleks vaadatakse 2023. aasta lõpuks läbi VKEde praeguse määratluse künnised ning töötatakse välja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ühtlustatud määratlus ja võimalik, et kohandatakse ka nende teatavaid kohustusi.

Uue määrusega, mis käsitleb hilinenud makseid äritehingutes, võideldakse makseviivituste vastu, mis kahjustab VKEde rahavoogu ning vähendab tarneahelate konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. Sellega tunnistatakse 2011. aasta direktiiv hilinenud maksete kohta kehtetuks ning asendatakse määrusega. Ettepanekuga kehtestatakse rangem maksimaalne maksetähtaeg 30 päeva ning kõrvaldatakse praegu kehtiva direktiivi ebamäärasused ja õiguslikud lüngad. Määruse ettepaneku kohaselt tagatakse, et kogunenud intressi ja hüviste maksmine toimub automaatselt, ja kehtestatakse uued jõustamis- ja õiguskaitsemeetmed, et kaitsta ettevõtteid halbade maksjate eest.

VKEde peakontori asukohal põhinev maksusüsteem annab püsivate tegevuskohtade kaudu eri riikides tegutsevatele VKEdele võimaluse suhelda ainult ühe maksuametiga – sellega, mis asub nende peakontori asukohariigis, – nii, et nad ei pea järgima mitut eri maksusüsteemi. Selle ettepanekuga suurendatakse maksukindlust ja õiglust, vähendatakse nõuete täitmisega seotud kulusid ja turumoonutusi, mis mõjutavad äriotsuseid, ning seeläbi vähendatakse topelt- ja ülemaksustamise ja maksuvaidluste riski. Nõuete täitmisega seotud kulude eeldatav vähenemine peaks esmajoones soodustama investeeringuid ja piiriülest laienemist Euroopa Liidu sees.

Mis puudutab rahastamist, siis Euroopa Komisjon kavatseb mitmesuguste 2027. aastani kestvate rahastamis-programmide alusel teha VKEdele kättesaadavaks üle 200 miljardi euro. See sisaldab summasid Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondidest (65 miljardit eurot) ja taaste- ja vastupidavusrahastust (45,2 miljardit eurot), mis on ette nähtud otsesteks ja kaudseteks meetmeteks.

Järgnevalt toimub õigusaktide (direktiivi ja määruse) ettepanekute osas seadusandlik tavamenetlus, kus oma seisukoha ütlevad nõukogu ja Euroopa Parlament ja mille raames toimuvad ka konsultatsiooniprotsessid liikmesriikides.

Teatis VKEde abipaketi meetmete kohta