Detsembri keskel saatis statistikaamet teavitused 25 000 Eesti ettevõttele, kellelt amet ootab 2025. aastal andmeid. Aasta jooksul lisandub veel ca 5000 ettevõtet.
- 16 000 ettevõtet peab täitma 1 küsimustiku,
- 3750 ettevõtet peab täitma 2 küsimustikku,
- 3–5 küsimustikku tuleb täita 2900 ettevõttel,
- 6–9 küsimustikku peab täitma 1500 ettevõtet,
- 10–15 küsimustikku tuleb täita 655 ettevõttel ning
- kõige rohkem ehk 19 küsimustikku peab järgmisel aastal täitma 4 ettevõtet.
Mõnele küsimustikule tuleb vastata iga kuu, mõnele iga kvartal ja mõnele vaid kord aastas.
Alates tuleva aasta algusest ei pea ettevõtjad kauba saabumisel Euroopa Liidust statistikaametile enam andmeid esitama. Sellega väheneb järgmisest aastast kogu statistikaameti küsimustikega tekkiv halduskoormus ligikaudu kolmandiku võrra.
Kuidas valitakse need ettevõtted, kellelt statistikaamet andmeid ootab?
Statistikaameti klienditoele saabunud kirjades küsivad ettevõtjad sageli, miks jälle minu ettevõte. Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabuski sõnul on juhuvalimisse sattudes kindel arv ettevõtteid valimis mitu aastat järjest, et tagada avaldatava statistika stabiilsus ja mõõta trendi.
Statistikaameti andmekogumise kohustus on erinevate majandus- ja sotsiaalnäitajate näol sisse kirjutatud ligi 70 Eesti õigusakti. Esmajärjekorras kogub statistikaamet andmeid juba olemasolevatest andmekogudest, näiteks riiklikest registritest. “Statistikaamet kasutab praegu aktiivselt enam kui 500 andmekogu andmeid ning töötab järjepidevalt selle nimel, et viia küsimustike arv võimalikult madalale,” sõnas Paabusk.
Ettevõtetelt küsitakse infot ainult siis, kui registrites vajalikke andmeid ei leidu või ei ole need statistika tegemiseks sobival kujul ja piisavalt üksikasjalikud. „Lisaks on statistikaamet hakanud üha rohkem kasutama eraandmeid, ehkki siin tulevad sageli vastu nii õiguslikud piirangud kui ka ühiskonna valmisolek selliste andmete kasutuselevõtuks riiklikus statistikas,“ rääkis Paabusk. Milliseid andmeid täpselt vaja on, kujundavad Eesti ja Euroopa Liidu andmevajadused.
Millised on ettevõtete uuringu valimisse kaasamise kriteeriumid?
Valimisse sattumise kriteeriumid on küsimustike lõikes erinevad.
- Kõikse valimiga küsimustiku puhul esitavad andmeid kõik selle tegevusala ettevõtted. Kõikne uuring tehakse, kui sihtrühmas on vähe ettevõtteid või iga ettevõtte mõju statistikale on oluline, näiteks põllumajandusstatistika tegemisel.
- Lävendiga küsimustiku puhul esitavad andmeid kõik lävendi ületanud ettevõtted. Lävendiks võib olla näiteks välistehingute käive.
- Töötajate arvuga piiritletud valim tähendab seda, et suured ettevõtted esitavad andmeid kõikselt ja väikeettevõtetest tehakse juhuvalik. Töötajate arvu piir on küsimustikel erinev, näiteks majandustegevuse uuringus esitavad andmeid kõik vähemalt 20 töötajaga ettevõtted, väiksematest ettevõtetest võetakse juhuvalim.
