EY korraldatud pettuseriskide uuringu kohaselt peab 41 protsenti Eesti juhtidest korruptiivset käitumist Eestis laialt levinuks.
Viimase kahe aasta jooksul on igas kolmandas organisatsioonis esinenud pettuse või varguse juhtumeid. Kõige levinumateks probleemideks on omastamine, vargus, teatud tehingupartnerite soosimine ja andmetega manipuleerimine, teatas EY.
EY pettuste uurimise meeskonna juhi Jaan Riima sõnul on varasemaga võrreldes suurenenud pettuste ja korruptsioonijuhtumite avastamine. "Pettuste avastamine on positiivne märk probleemidega tegelemisest. Samas ei ole korruptiivne käitumine kuskile kadunud ja selle väljajuurimiseks tuleb veelgi enam panna rõhku ennetustegevusele," ütles Riima.
Enam kui pooled viimase kahe aasta jooksul avastatud juhtumitest olid seotud varguse või raha välja kantimisega. "Kui avastatud pettusega seoses tuvastati varaline kahju, siis ligi kolmandikul juhtudest oli see üle 50 000 euro," lisas Riima.
Riima sõnul viitab pettuste juhuslik või ka politsei poolt avastamine, et ennetavate meetmete arendamisel on kasutamata võimalusi. "Üheks alarakendatud tõhusaks pettuste avastamise meetodiks on näiteks vihjeliin, sest just vihje abil on viimase kahe aasta jooksul avastatud pea iga kolmas pettusejuhtum," märkis Riima.
Samuti selgub uuringust, et võrreldes varasemaga teadvustatakse korruptsiooni oluliselt rohkem ka erasektoris valitseva probleemina. Vaid 13 protsenti uuringus osalenud juhtidest leiab, et tegemist on üksnes avalikus sektoris esineva nähtusega, mis ei laiene erasektorile. Eelmisel aastal oli vastav näitaja 24 protsenti. Samas on juhtide sõnul ootused avaliku sektori organisatsioonidele korruptsiooni ennetavate nõuete kehtestamiseks jätkuvalt kõrgemad.
Uuringus osalenud juhtide hinnangul aitaks Eestis korruptsiooni vähendada senisest jõulisem teadlikkuse tõstmine ning juhtumite avalikustamine. Jaan Riima sõnul on selles oluline roll täita ka organisatsioonidel endil. "Kui on kahtlused, et organisatsioonis on midagi valesti, siis lühinägelik oleks võimalikku probleemi ignoreerida. Kui endal puudub võimekus varjatud riskide tuvastamiseks, siis on mõistlik kutsuda appi oma ala spetsialistid, kes vaatavad probleemse protsessi või projekti üle ning teevad vajadusel sihitud auditi või erikontrolli. Pettuste varajane avastamine on kordades odavam, kui hilisem tagajärgedega tegelemine."
