Äripäeva raadio 1. aprilli 2019. a saates kõneldi olukorrast transpordisektoris, eeskätt ümbrikupalkadest ja kuidas e-veoselehe kasutamine aitaks selle teemaga tõhusamalt tegeleda. Saates osalesid autoettevõtete liidu direktor Villem Tori, maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna üksuse juht Külli Koidumäe ja tööinspektsiooni juhtiv tööinspektori Jüri Milov.
Kõrvutades seoses ümbrikupalga maksmisega erinevatel tegevusaladel tegutsevaid ettevõtteid, võib väita, et veondus-/laondussektori jääb ümbrikupalga maksmises n-ö keskmike hulka. Päris ilma ümbrikupalkadeta sektoris ei tegutseta, märkis Külli Koidumäe.
Villem Tori tõi välja, et transpordisektoris mõjutab ümbrikupalkade maksmist olulisel määral tegevusalal valitsev konkurents. Kui teenusehind on tegur, millega mängides püsid kas elus või oled sunnitud tegevuse lõpetama, siis kiputakse kasutama võimalusel ka ümbrikupalga maksmise võimalust. Tori tõi välja, et tööjõukulu on oluline tegur kõigis kuludes. Sageli kipub olema nõnda, et kui konkurent maksab ümbrikupalka, siis see soodustab ka teisi seda kasutama.
Külli Koidumäe tõi saates välja, et jälgides sektoris toimuvaid muutusi, siis tõusujoones liigub ümbrikupalga saajate hulk, samal ajal kui summad, mida n-ö mustalt välja makstakse, on väiksemad.
Jüri Milov tööinspektsioonist märkis, et enamasti kipub olema nii, et töötasu miinimumnõuded (kas siis valitsuse kehtestatud töötasu miinimum või sektoris kokkulepitud töötasu miinimum) täidetakse ära, aga väga palju rohkem ei olda nõus maksma. Käärid reaalse ja näiliku palga vahel on suured, toonitas Milov.
Tööinspektsioon näeb probleemi ka sellest, et kui juhatuse liige on autoroolis, siis ta ei deklareeri end töötajana. Siinkohal tõi autoettevõtete liidu direktor välja, et kui ükskõik missugune inimene on roolis, siis ta on autojuht ja talle tuleb maksta sellist töötasu, mis autojuhile ette nähtud.
Maksuhalduri vaatest tuleb tegeleda ümbrikupalkadega süsteemselt ja kasutada selleks erinevaid meetodeid, nt muuta hoiakuid, teha koostööd erinevate erialaliitudega, järelevalve.
Autoettevõtete liit on tulnud välja ettepanekuga seadustada e-veoselehe kasutamine. Praegu peab e-veoselehe kasutamiseks olema erinevate osapoolte nõusolek ehk nii saatja, vedaja kui ka saaja nõusolek, ainult siis on võimalik seda rakendada. Ometi lihtsustaks e-veoselehe kasutus kõigi osapoolte tegevusi ja hoiaks kokku nii aega kui ka materiaalseid vahendeid. Lisaks on e-veoselehe kasutamine tõhus vahend, mille abil teha järelevalvet ja koostada statistilisi ülevaateid. Niikaua, kui e-veoselehe kasutus on vabatahtlik suurt murrangut ei maksa oodata, mis tähendab, et edasisi samme peaks nüüd astuma seadusandja.
Järelevalve seisukohast on e-veoselehe kasutamine kõige tõhusam, kuna annab võimaluse saada ülevaate nii konkreetsest juhist, tema tööajast, andmete võrreldavusest sõidumeerikuga. Kuna järelevalve mõttes on kitsaskohaks töö- ja puhkeaja nõuete järgimine, siis oleks e-veoseleht selles tõhus abivahend, sõnas Jüri Milov.
Maikuust alates on siseriiklikul kaubaveol autojuhi minimaalne töötasu 900 eurot kuus.
Saadet kokkuvõttes toonitasid osalejad, et ümbrikupalkade maksmine on võimalik lõpetada, kui kõik sektori osalised on sellest huvitatud ja seda teevad, samuti eeldab see teadlikku tarbijat. Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori lisas veel, et kui kogu sektoris kehtib põhimõte sotsiaalselt vastutustundlikust ettevõtlusest, saab rääkida alles ümbrikupalkade maksmise lõppemisest.
