E-residendid tõid tänavu esimesel poolaastal Eesti riigikassasse 24 miljonit eurot maksutulu, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 85 protsenti rohkem.

“E-residentsus on end tõestanud mitte üksnes Eesti rahvusvahelise visiitkaardina, vaid ka erakordselt kasumliku programmina, mis teenib riigile aastas tagasi üle kuue korra nii palju kui selle töös hoidmine riigile maksab,” kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. “Tänu e-residentidele tõuseb üha ka Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime, sest praeguseks on juba pea iga kolmanda Eestis loodud idufirma taga e-resident,” märkis minister.

“E-residentsuse programm saab tänavu kaheksa-aastaseks ning selle aja jooksul loodud e-residentide ettevõtted on muutumas küpsemaks, palgates üha rohkem töötajaid ning võttes välja omanikutulu. Eesti riigile tähendab e-residentide edu omakorda üha suuremat maksulaekumist,” kommenteeris tulemusi e-residentsuse programmi tegevjuht Lauri Haav.

Ta lisas, et kuna üha suurem hulk e-residente leiab oma tee ettevõtluseni, siis võib maksutulu järjekindlat kasvu kõigi eelduste kohaselt oodata ka edaspidi.

Valdava osa lõppenud poolaasta laekumistest ehk 68 protsenti ehk 16,32 miljonit eurot moodustasid tööjõumaksud. Ülejäänud 32 protsenti kogunes erijuhtude tulumaksust, valdavalt dividendidelt, mida laekus e-residentidelt kokku 7,68 miljonit eurot.

Enim egj 9,4 protsenti laekus makse e-residentide Eestisse loodud info ja sidevaldkonna ettevõtetelt. Teisel kohal olid kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 4,85 miljoni eurotga ning kolmandal haldus- ja abitegevused 3,19 miljoni euroga.

E-residentide ettevõtted palkasid juuni lõpu seisuga 3262 Eesti elanikku, mida on 1194 võrra rohkem kui aasta tagasi. Uusi töökohti tekib ennekõike büroohalduse, programmeerimise ja konsultatsioonide sektori ettevõtetes.

Kuigi maksulaekumine kasvas, on programmi tegevjuhi kinnitusel esimese poolaasta tulemustes selgelt näha Ukraina sõja ja üleüldise majandusliku ebakindluse mõju e-residentsuse taotlemise ja uute ettevõtete loomise aktiivsusele. E-residendi digi-ID väljastati aasta esimese kuue kuu jooksul 5408 inimesele ning e-residendid asutasid perioodi jooksul 2198 uut Eesti ettevõtet, mida on vastavalt 12 ja neli protsenti vähem kui 2021. aasta esimeses pooles.

“Tegemist on ootuspärase langusega, mida mõjutas tuntavalt Venemaa ja Valgevene kodanikele e-residentsuse andmise peatamine,” selgitas Haav.

Ta lisas, et tegusad on jätkuvalt Ukraina kodanikest ettevõtjad, kelle hulk e-residentide kogukonnas ebakindlate aegade tõttu jõudsalt kasvutrendis püsib – kuue kuuga lisandus 415 ukrainlastest e-residenti.

Poolaasta üllatajana on Haava sõnul teinud positiivse sööstu programmi kolme sihtriigi hulka kuuluv Hispaania, tõustes esikohale nii uute e-residentide kui ka ettevõtete loomise edetabelis – kasv aasta varasema perioodiga on võrreldes vastavalt 30 ja 25 protsenti.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks enam kui 94 000 e-residenti Eestisse loonud üle 22 000 uue ettevõtte.

E-residentsuse programmi senine otsene majanduslik kogumõju Eesti riigile on olnud 114 miljonit eurot. E-residentsuse värskelt valminud kasvustrateegia eduka elluviimise tulemusena suureneb programmi otsene kogupanus Eesti riigikassasse 2025. aasta lõpuks veel veerand miljardi euro võrra. Lisaks tõuseb riigile programmist kaudne tulu, mis tuleneb Eesti mainekasust ning e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest.

E-residentsus on aidanud kaasa Eesti kui innovaatilise digiriigi tuntusele maailmas. Läbi programmi ajaloo on see tootnud Eestile rahvusvahelist meediakajastust väärtuses 385 miljonit eurot.

2021. aastal oli e-residentsuse programmi otsene majanduslik tulu riigile 35,2 miljonit eurot. E-residentsuse programmiga seotud kogukulud koos valitsusasutustest partnerite panusega olid 2021. aastal 5,76 miljonit eurot, sealhulgas politsei- ja piirivalveametil 0,65 miljonit, välisministeeriumil 0,65 miljonit, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel 0,37 miljonit, Registrite ja Infosüsteemide Keskusel 0,2 miljonit eurot ja nii edasi.