Eesti maksu- ja tolliamet (MTA) on tänavu äriühingute ettevõtluseks registreeritud kinnisvara kontrollimisel tuvastanud 91 rikkumist, mille tulemusel on firmadelt tagasi nõutud üle paari miljoni euro käibemaksu.
Kokku on MTA käesoleval aastal kontrollinud 95 äriühingule kuuluvat maja või korterit kahtlustusega, et kuigi ruumid on registreeritud ettevõtluseks kasutatavana, siis tegelikkuses kasutatakse ruume isiklikul otstarbel, mistõttu on riigilt välja petetud maksutulu, kirjutab Äripäev.
MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi ütles kontrollide kohta, et iga kontrollijuhtumi tulemus sõltub detailidest, kuid üldpõhimõte on see, et kui ettevõtlusega seotud kulud ei ole maksustatud, siis eratarbimine on. "Käibemaksu saab tagasi selliselt kulult, mis on tehtud ettevõtte maksustatava käibe tekkimise jaoks," märkis ta lehele.
MTA kontrolliosakonna talituse juhataja Kristi Veskus rääkis, et kahtluste kontrollimiseks vaatlevad maksuametnikud vajadusel objekti, küsitlevad maksumaksjat korterite ettevõtluses kasutamise kohta ning ka eluruumides viibivaid kolmandaid isikuid ruumides viibimise asjaolude kohta.
"Ettevõtjad, kes kasutavad eluruumi kas ainult või proportsionaalselt ettevõtluse eesmärkidel, suudavad tavaliselt ka hõlpsalt seda meile näidata ning kontakt on jäänud sel juhul lühikeseks," märkis ta.
Veskuse sõnul on maksuametile alates 2013. aastast sagedamini silma jäänud äriühingud, kes omandavad eluruume ning ehitavad elamuid äriühingute nimele, kuid ei asu neid kasutama ettevõtluses, vaid annavad need äriühinguga seotud isikutele tasuta kasutada.
Advokaadibüroo Rask advokaat Villy Lopman ütles, et MTA hakkas kinnisvara kasutamist intensiivsemalt kontrollima juba mõni aasta tagasi. "Senise kogemuse pinnalt saab öelda, et äriühingute elukondlik kinnisvara mõjub maksuhaldurile nagu kutse käibemaksukontrolli teha," sõnas Lopman ja lisas, et iga äriühing peaks arvestama sellega, et ühel hommikul võetakse see kutse vastu ja tullakse kinnisvara kasutamist vaatlema.
Oma praktikast tõi Lopman näite, kuidas pärast esimest või isegi mitut ettevõtja jaoks positiivselt lõppenud kontrolli ei maksa arvata, et rohkem maksuametnikud ei tülita. Ta kirjeldas juhtumit, kus kolm ametnikku olid leidnud varasemates kontrollides, et äriühingu käibemaksu käsitlus kinnisvara suhtes oli õige, kuid neljas leidis, et kõik varasemad eksisid ning käskis kogu käibemaksuarvestuse ümber teha.
"Elukondliku kinnisvara soetamine ja omamine tähendab äriühingule selget maksuriski ning seda just maksuhalduri kõrgendatud huvi tõttu," ütles Lopman. Ta lisas, et kinnisvara ja sellega seotud käibemaksureeglid valmistavad jätkuvalt probleeme nii maksumaksjale kui ka maksuhaldurile.
Advokaadibüroo Cobalt partner Egon Talur rahustab ettevõtjaid, et need, kes on asjad enda jaoks läbi mõelnud ja riskid maandanud, makstes eluruumi kasutamise eest mõistlikku tasu, ei peaks maksuhalduri tähelepanu pärast liiga palju muret tundma.
"Ma ei ole seda tüüpi "optimeerimist" viimasel ajal väga kohanud. Enamasti siiski makstakse sellise eluruumi kasutamise eest ka tasu, mis kohe suure osa kaasnevatest maksuriskidest ka maandab," lausus Talur.
Möödunud aastal kontrollis MTA 112 äriühingu nimele ostetud eluruumi ja leidis rikkumisi 95 äriühingu puhul. MTA nõudis neilt sisse ligi 4 miljoni euro ulatuses käibemaksu. 2013. aasta nõudis MTA sarnaselt sisse 1,6 miljonit eurot.
