Praegune valitsusliit on astunud juba päris mitmesse maksuämbrisse, üks neist on abikaasade ühisdeklaratsioonist loobumine või selle kasutusala piiramine. Kuna sel teemal tuleb igapäevaselt uudiseid nagu Vändrast saelaudu, siis on muidugi raske ennustada, kas artikli avaldamise ajal ei ole olukord oluliselt muutunud, kuid sellega tuleb leppida.
Üha enam saab inimestele selgeks, et uue valitsuskoalitsiooni maksupoliitika ei ole sisult määratud mitte niivõrd majandust suunama või teadlikult inimeste käitumist muutma või mida iganes teadlikult mõjutama, kuivõrd eelkõige kassasse raha tooma ja näilike jõulukinkide jagamise kaudu enda võimu kindlustama.
See on ka täiesti mõistetav, sest mingeid sisulisi analüüse ju teha ei jõutud ning lähtuda saigi vaid pealiskaudsetest arusaamadest ja arvamustest.[1] Kiirustamisega ongi nii, et minna võib hästi või siis mitte, elame-näeme. Poliitika kujundamisel võiks selline suhtumine olla aluseks ehk siis, kui on vaja ekspromt midagi otsustada ja selg on tõesti vastu seina. Praegu sellist olukorda ei esine.
Samal ajal võib ka õigustatult öelda, et eelmised valitsused ei ole samuti sellest suurt erinenud.[2] Samas, see ei ole õigustus. See, et keegi teine on juba millegi sisse astunud, ei peaks olema järgmisele motivaatoriks sama teha.
Numbreid otsides
Koalitsiooni "Excel" annab meile teada vaid seda, et ühisdeklaratsioonide kaotamine kompenseerib 500-eurost maksuvaba tulu osa ning riigile jääb selle muudatuse tõttu aastal 2018 laekumata 139 miljonit eurot.[3] Uuemad arvutused pakuvad ühisdeklaratsioonide kaotamise ning ühiste mahaarvamiste säilitamise mõjuks hinnanguliselt 10 miljonit eurot.[4] Seega, mitte just ülemäära suur summa, kui riigieelarvet silmas pidada.
Maksu- ja Tolliameti avaldatud statistika[5] on järgmine:
| Aasta | Deklaratsioone | Sh ühiseid | % | Hõivatud isikud |
| 1999 | 394 907 | 108 972 | 28 | 503 879 |
| 2000 | 394 051 | 108 387 | 28 | 502 438 |
| 2001 | 403 511 | 98 380 | 24 | 501 891 |
| 2002 | 388 590 | 87 817 | 23 | 476 407 |
| 2003 | 431 593 | 80 178 | 19 | 511 771 |
| 2004 | 469 781 | 77 088 | 16 | 546 869 |
| 2005 | 502 175 | 77 094 | 15 | 579 269 |
| 2006 | 532 091 | 78 573 | 15 | 610 664 |
| 2007 | 556 553 | 82 173 | 15 | 638 726 |
| 2008 | 583 453 | 87 495 | 15 | 670 948 |
| 2009 | 562 207 | 87 082 | 15 | 649 289 |
| 2010 | 544 752 | 82 907 | 15 | 627 659 |
| 2011 | 561 453 | 82 092 | 15 | 643 545 |
| 2012 | 564 985 | 82 744 | 15 | 647 729 |
| 2013 | 556 435 | 80 019 | 14 | 636 454 |
| 2014 | 592 507 | 74 391 | 12,6 | 666 898 |
| 2015 | 589 069 | 78 671 | 13,4 | 667 138 |
2015. aasta andmeid arvestades puudutab muudatus hinnanguliselt seega peaaegu 157 400 inimest (ühisdeklaratsioon esitatakse ju 2 inimese eest), seda ei ole sugugi vähe. Tabeli selgituseks märgin, et igal aastal esitab tuludeklaratsiooni terve hulk neid, kes seda tegema ei peaks (ilmselt siis maksutagastuse lootuses). 2015. aastal oli selliseid isikuid selle sama allika kohaselt 121 542 ehk siis 20,6% koguarvust. Umbes sama oli see ka aasta varem.
Mida see muudab?
Kuigi algselt kavatseti ühisdeklaratsioonide esitamise võimalus lihtsalt kaotada, siis peagi koalitsiooni meel pisut taltus ning ühisdeklaratsioonide asemel kehtestatakse teatud kulude ja mahaarvamise ühise kasutamise õigus, kuid seda üksnes siis, kui abikaasad on valinud oma vararežiimiks "ühisvara". Ilmselt hakkab siis maksuamet kevadeti abieluvara režiimi kohta vastavast registrist teavet hankima.
Soodustus säilib üksnes tulumaksuseaduse §-des 231, 25 ja 26 sätestatu suhtes, kui üks kaasadest mahaarvamiste piirmäära ületas või kui tal puudus tulu, millelt tulumaksu makstakse ning mahaarvamisi teha saaks.
Seega, üldise maksuvaba tulu osas on endiselt nulliring ja asenduseks on mingi jama välja mõeldud selleks, et kopikaid püüda. Aga rahvas mäletab seda nööki kaua, me tuletame seda enne valimisi meelde.
Soodustuse ühine kasutamine on edaspidi suunatud vaid täiendavale alates teisest lapsest saadavale maksuvabale tulule (mis ei muutu suuruses, vaid on endiselt 1848 eurot aastas ehk 154 eurot kuu kohta), eluasemelaenudele ja koolituskuludele.
Justkui suur vastutulek, eksole? Aga tegelikult saavad maksumaksjad täieliku naudingu kätte siis, kui nad avastavad, et eluasemelaenuintresse saab edaspidi vaid 300 euro ulatuses maha arvata, st närused 60 eurot maksutagastust.
Kas see on siis hea?
Tsiteerigem ja vaadelgem ka tabelit, mis on seaduseelnõu menetlemiseks esitatud:[6]
Eluasemelaenu intresside piirmäära langetamine 1200 eurolt 300 eurole puudutab ca 60500 inimest (üksikdeklaratsioonidest ca 38 300, ühisdeklaratsioonidest ca 2 * 11 100) (vt joonis 6). Muudatuse mõju on 2018. aastal hinnanguliselt ca 5 mln eurot.
Eluasemelaenu intresside maksusoodustuse eelarvelisest kulust üle poole läheb 9.-10. tuludetsiilile ning ülempiiri langetamisega tasandatakse detsiilide vahelist ebaõiglust. Madalate intressimäärade tingimustes on mõju leibkondadele ning kinnisvaraturule piiratud.
Kus on viga? Mis on ära unustatud? Loomulikult see, et intressid on praegu madalad tänu sellele, et Euroopa Liit üritab keskpanga kaudu majandust käima tõmmata ning intressmäärad on teatavasti langenud. Praegune euribor on teatavasti miinusmärgiga.
Kui me tsiteerime taaskord MTA statistikat, siis Eluasemelaenu intresside deklareerimise summa vähenes 3,7 miljoni euro võrra, soodustuse kasutajate arv jäi võrreldes mullusega samale tasemele. Summa vähenemise tingis jätkuv euribori langus. Ühes deklaratsioonis deklareeriti tasutud intresse keskmiselt 578 eurot. Aasta tagasi oli selleks summaks 611 eurot.[7]
Kui keegi arvab, et eluasemelaen on üksikute mure, siis MTA statistika näitab, et 107 941 deklaratsioonis arvati maha 58 631 839 euro ulatuses intresse. See on arvestatav osa valijaskonnast.[8]
Aga läheme ajas natukene tagasi — sellesse aega, milles Ansip elada ihkas, ning vaatame, kui suured summad tegelikult varsti uuesti mängu tulevad. Miks me peaksime ajas tagasi minema? Loomulikult sellepärast, et suur osa laenudest on võetud vahetult kuni kinnisvarabuumi kulminatsioonini, laenud on seejuures suures osas pikaajalised ning intressid lepiti kokku toona (baasmäär + euribor).
Näiteks 2012. aasta tuludeklaratsioonide statistikast selgub: Eluasemelaenu intresside deklareerimise summa vähenes 10,9 miljoni euro võrra, deklareerijate arv aga kasvas 2210 deklaratsiooni võrra. Summa vähenemise tingis 2012. aastal euribori langus. Ühes deklaratsioonis deklareeriti tasutud intresse keskmiselt 911 eurot. Aasta tagasi oli selleks summaks 1034 eurot.[9]
See oli alles äsja, mäletate? Kuna MTA kodulehe uuendused on varasema statistika maamunalt pühkinud, siis tsiteerigem meenutuseks MaksuMaksjas ilmunut: "Keskmine deklareeritud elusasemelaenuintresside summa on viimase kolme aastaga kahekordistunud. 2008. aastal oli see 32 548 krooni."[10] See oleks siis eurodeks teisendatuna umbes 2080 eurot, keskmiselt.
Euribori maksimum ulatus 4,846%-ni (1. oktoobril 2008). Detsembris 2016 oli euribor -0,381%.[11] Vahe on kolossaalne.
Ja seetõttu ei ole ka imestada, et 2015. aastal oli keskmine deklareeritud intressisumma 578 eurot. Kui majandus "käima läheb", nagu erinevad koalitsioonid on pikemat aega kuulutanud, siis on summa varsti jälle 2000 euro kanti per kärss. Kuid oh õnnetust, maha saab arvata vaid 300…
No olgu, kui laen on ikka kahepeale, siis 600 eurot. Samas, arvestagem ka seda, et paljud pered on saanud ka suurema laenu kui üksiküritajad ning nende laenusummad ja sellest tulenevad intressimaksed on ka suuremad.
Kui keegi palub minult Toompeal oma kokteilile tuld, siis ma läheks ilmselt joostes tikke ostma. Veel parem, paneks need kohe igaks juhuks tasku. Ausalt. Sellisele poliitikale ei tohi kohta olla.
Inimesed on oma elu 30 aastat ette ära planeerinud ja siis tuleb kordamööda vastavalt valitsevale koalitsioonile uksest sisse üks enda OECD raportiga ja teine mingi muu hülgemölaga ning rahvas peaks õnnelik olema? Kas te tõsimeeli arvate, et selle 6-7 aastaga on inimesed enda laenud ära maksnud või niisamuti rikkaks saanud? Millisel planeedil te elate?
See jutt, mille käigus meile teatatakse, et ainult vaesed vajavad raha, raha tuleb võtta rikkamatelt ja need samuti vaeseks muuta, tuleks lõpetada. Ka rikkad nutavad, nagu üks seriaal meile pajatas.
Muud põhjendused
Aga olgu, numbrite varjus on ju ka muid põhjendusi toodud. Inimestega on viimasel ajal toimunud huvitav fenomen – tundub, et endi õigusi või soodustusi ei kiputa eriti kaitsma ega taga nõudma, vaid lüüasaamisega lepitakse päris kärmesti (orja mentaliteet).
Kui rahandusminister põhjendas ühisdeklaratsiooni kaotamist pigem aiaaugu kirjeldamisega, ehk siis sellega, mida riik kõrgema maksuvaba tulu kaudu madalama ja keskmise palga saajatele tagasi annab ja kuidas ühisdeklaratsioonide kaotamine motiveerib tööpõlgureid tööl käima, mitte kodus põõnutama, siis mingil põhjusel väike järeleandmine siiski tehti mahaarvamiste lubamise näol.
Ja juba saamegi Postimehest arvamusartiklist lugeda: Nagu ilmselt paljud abielus pereinimesed, tunnen kergendust. Jõudsin juba muretsema hakata, kuidas abikaasaga lapsi jagada, kelle nimele koolituslepingud ümber kirjutada ja mida teha eluasemelaenuga. Nüüd jääb kogu see jant ära.[12]
Tõesti, see jant jääb ära. Osaliselt tõesti selle tõttu, et tehti mingi pseudodeklareerimine, kuid teisest küljest polegi nagu midagi eriti maha arvata. Mahaarvamised koondsummana on sellest aastast eelmise aasta 1920 euroga võrreldes niigi vaid 1200 eurot. Minul ning mitmetel minu tuttavatel ja sõpradel on näiteks küll pandud vanemad sugulased rakendusse koolituskulude mahaarvamiseks, sest nii väikses summas ei olegi nagu midagi ega kedagi eriti koolitada, kuid kui siia üks laen ka juurde lisada…
Mis mind alati sedasorti asjade puhul ärritab, on absoluutse õigluse tagaajamine, kui valikud on kas mitte midagi või täielik õiglus.
Artiklis jätkatakse: Mahaarvamisi ei peaks saama teha mitte ainult laste, vaid ka ülalpeetava abikaasa pealt, kes on laste tõttu töölt eemal. Kuni kahe lapse ühitamine tööga on enamasti võimalik. Kui lapsi on kolm või rohkem, kasvab ka laste kasvatamise koormus. Seega võiks erisuse võimaldada vähemalt kolme lapse vanematele noorima lapse esimese klassi lõpetamiseni.[13]
Ma saan näidetest aru, et soov on rikastele, kohvikus aega surnuks löövatele isikutele koht kätte näidata, kuid võinuks siis selle Isamaa ja Res Publica käki madalapalgaliste toetuse osas alles jätta? Hakata nüüd ühisdeklaratsioonide kaudu sellist poliitikat ajama.
Enamasti on ikka nii, et absoluutsem õiglus maksusoodustuse rakendamisel on kulukam kui kokkuhoid ise. Selle tõttu ei saa ka eristada tööpõlgureid nendest, kes on sunnitult (nt laste kasvatamine) koju jäänud ega tööta. Sotsiaaltoetuste kaudu on potentsiaalsete kelmide välistamine lihtsam ja odavam. Kui küsimus on tuludeklaratsiooni kontrollimise kaudu selliste asjaolude väljaselgitamises, siis antakse poliitikutele lihtsalt argument, miks üldse sellist mahaarvamist mitte lubada.
Kas perekonna lasterikkus on üldse ühisdeklaratsiooni toetuseks mõistlik argument? See on küll lisaargument, kuid mitte peamine. Lasterikkust toetatakse täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise kaudu (alates teisest lapsest 1848 eurot aastas), kuid ühisdeklaratsioon kui selline on suunatud siiski abielust tuleneva ühisvara režiimi realiseerimiseks. Sellele viitab ka seaduseelnõu 302 muudatus, mis võimaldab mahaarvamiste "ristkasutust" vaid siis, kui abieluvaraleping ei ole ühisvararežiimi välistanud.
Abielu lihtsalt tähistab enamasti lepingut ühise vara ja muu kohta. Laste ja paljulasteliste perede esiletõstmine on eraldiseisev teema. Me ei saa ju mitte kuidagi öelda, et vastabiellunud ei vääri ühisdeklaratsiooni, ühe lapsega pered väärivad seda ainult õige pisut ning kolme lapse puhul peaks juba nutsu uksest-aknast sisse pritsima.
Sedasorti argumendid oleks küll ühiskonnast vastukaja leidvad, kuid juhivad sisuliselt teemalt tähelepanu kõrvale. Selle asemel võiks arutada, kuidas maksuvaba tulu 500 eurot kuus abikaasadest ühte koju sunnib jääma. Sellest arutelust võiks EKRE-le huvitavaid mõttearendusi pakkuda. Teate ju seda loogikat, et neegril pole vaja tööle minna, sest palmi all vedeledes kukub söök niigi kätte? See on seesama pimedate poolt elevandi kirjeldamine, kus iga argument kirjeldab midagi, kuid on küsimuse vastusest valgusaastate, kui mitte londi kaugusel.
Üleskutse
Kannatage valimisteni ära ja ärge palun valige kedagi nendest või nende parteist, kes või kelle partei selle jama kokku keerab. Ja kui tuleb valimistel mõni Eesti mõistes Trump, siis valigegi teda. Praegune seltskond tuleks suures osas välja vahetada, enne midagi ei muutu.
Loodetavasti töötavad õiguskantsler ja president teiste normide järgi, isegi kui viimasel pole õigusnõunikku. Või siis moodsamalt, tulude share`imine peab jääma täies mahus. Ja näpud eemale eluasemelaenu intressidest!
——————————————————————————————————————————
Ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimalus jääb alles
Vabariigi Valitsuse pressiteade
08.12.2016
Valitsus otsustas jätta alles ühiste tuludeklaratsioonide esitamise võimaluse ja võimaldada abikaasadel teatud tulumaksusoodustusi ka edaspidi ühiselt deklareerida.
Seoses otsusega säilitada ühisdeklaratsioonide esitamise võimalus, muutuvad selle esitamise tingimused. Ühine mahaarvamise õigus säilib eluasemelaenu intressidele, koolituskuludele ja täiendavale maksuvabale tulule laste eest.
Riigipoolse maksutagastuse, sealhulgas abikaasa kulude eest, saavad need inimesed, kes on teeninud aasta jooksul tulu, millest saab mahaarvamisi teha. Kui inimene ise ei ole aasta jooksul tulu teeninud, siis 500-eurost maksuvaba tulu ta oma abikaasale üle anda ei saa.
Lisaks tehti täiendav otsus seoses maagaasi aktsiisi tõusuga – kuna suure lisandväärtusega tööstusharud on valitsuse jaoks prioriteetsed, otsitakse võimalusi tööstuse konkurentsvõime säilitamiseks kevadel, kui algab riigi eelarvestrateegia koostamine.
—————————————————–
[1] Muide, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin suhtub mõjuanalüüsidesse päris huvitavalt: /—/ Analüüs on muidugi ilus nali. Kui palju ma olen Riigikogus selliseid analüüse kuulanud, ei oska isegi öelda!/-/. Vt Jaroslav Tavgen. Stalnuhhin: mõne meelest on õlu riigi tähtsaim toiduaine. – Äripäev, 15.12.2016.
[2] Kuigi näiteks Jürgen Ligi peab eelmiseid kobaraid ilmselt õigustatuks väidetavate erakorraliste asjaolude esinemise tõttu. Ja need asjaolud ei ole väidetavalt erakorralised nende tõttu, kes toona koalitsioonis olid. Vt Jürgen Ligi. Kaotajad, kes ei oska võita. – Postimees, 13.12.2016.
[3] Selle kohta vt Lasse Lehis. Piilume uue valitsuse Excelisse. – MaksuMaksja, 2016, 11, lk 14-17.
[4] Rahanduskomisjonile esitatud maksupoliitiliste muudatusettepanekute mõjuanalüüsid. Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. 302 SE teise lugemise teksti seletuskirja lisa. Avaldatud Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee.
[5] Ülevaade füüsiliste isikute 2015. aasta tuludeklaratsioonide koondandmetest. – Avaldatud MTA kodulehel www.emta.ee.
[6] Nii tekst kui tabel on seaduseelnõu teise lugemise materjalide hulgas. Vt viide 4.
[7] Viide 5.
[8] Samas.
[9] Ülevaade füüsiliste isikute 2012. aasta tuludeklaratsioonide koondandmetest. Avaldatud MTA kodulehel www.emta.ee.
[10] Gaily Kuusik. Kogu tõde maksumaksjatest ehk 2008. aasta tuludeklaratsioonide kokkuvõte. – MaksuMaksja, 2009, 9, lk 7-8.
[11] Vt www.euribor-rates.eu.
[12] Lea Danilson-Järg. Kas visata lapsevanemad koos vanniveega välja? – Postimees, 13.12.2016.
[13] Samas.
