Alates 2008. aastast tuleb majandusaasta aruandes müügitulu jaotusesse lisada kuni kümme suuremat tegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 järgi.
Alates 01.01.2008 kehtib tegevusalade klassifikaatori versioon EMTAK 2008. Selle struktuur, selgitavad märkused ja üleminekutabelid on kättesaadavad Registrite ja Infosüsteemide Keskuse lehekülgedel http://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad ja https://emtak.rik.ee/EMTAK
Tegevusala määramise põhireeglid
EMTAK on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaator, mis teeb majandusstatistika eri üksuste vahel võrreldavaks ning sellealased andmekogud kergesti tõlgendatavaks. EMTAKi struktuur on hierarhilise ülesehitusega ning viietasemeline.
Tegevusala määramisel kasutatakse ülalt-alla meetodit, st tegevusala määramist alustatakse kõrgemast tasemest, liikudes madalaima tasemeni.
Esmaseks sammuks tegevusala valimisel on oluline määratleda valdkond – esimene tase ehk jagu, mis on EMTAKi struktuuris tähistatud tähtkohtkoodiga, näiteks A -põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; B-mäetööstus jne.
Teine tase ehk osa on tähistatud kahekohalise numberkoodiga, mis konkretiseerib tegevusvaldkonda, näiteks 01- taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad; 02 – metsamajandus ja metsavarumine; 03 – kalapüük ja vesiviljelus jne
Kolmas tase ehk grupp on tähistatud kolmekohalise numberkoodiga, mis täpsustab tegevusala valdkonnasiseselt , näiteks 011 – üheaastaste põllukultuuride kasvatus; 012 – mitmeaastaste taimede kasvatus jne.
Tegevusala määramisel on oluline jõuda EMTAKi neljanda tasemeni. Paljudel juhtudel on neljanda taseme tegevusala liiga üldine, mistõttu on loodud juurde lisatase, s.o EMTAKi viies tase, mis on ühtlasi rahvuslik tase. Viies tase on aluseks korrektse tegevusala koodi lõplikuks valikuks.
Oluliseks abimeheks EMTAKi kasutamisel on selgitavad märkused, kus iga tegevusala on üksikasjalikult kirjeldatud.
Õige tegevusala leidmiseks soovitame kõigepealt tutvuda klassifikaatori struktuuriga. Seal on välja toodud kõik tegevusalad; esimesest tähtkoodi tasemest kuni vajaliku neljanda tasemeni, mida märgib neljakohaline numberkood. Võimalik on kasutada infosüsteemis tegevusala otsingut , milles on ka lingvistiline abi. Selgitavatest märkustest leiab vajaliku tegevusala kirjelduse.
| Näide: alkoholi hulgimüük – struktuuris leiame neljanda taseme järgi tegevusala – jookide hulgimüük – ning sinna alla kuulub viienda taseme järgi ka alkoholijookide hulgimüük. |
Tootmine
Nii põllumajanduslik kui ka tööstuslik tootmine on primaarne tegevus, millega kaasneb toodetavate kaupade hulgi- ja/või jaemüük. Kui toodetavate kaupade kõrval müüakse ka sisseostetud tooteid, siis tuleb müügitulu jaotuses välja tuua nii omatoodangu kui ka ostukauba müügitulu.
Remont ja hooldus
Remont ja hooldus jaotatakse remonditava või parandatava objekti järgi järgnevalt:
grupp 331 – metalltoodete, masinate ja seadmete remont;
grupp 452 – mootorsõidukite hooldus ja remont;
grupp 454 – mootorrataste hooldus ja remont;
grupp 951 – arvutite ja sideseadmete parandus;
grupp 952 – tarbeesemete ja kodutarvete parandus.
Paigaldamine
Paigaldamist on kolme liiki:
- paigaldamist, mis kaasneb seadmete müügiga, ei käsitleta kui põhitegevusala, nt müüja paigaldab enda müüdud elektrilise kodumasina;
- paigaldamist iseseisva teenusena, nt sideseadmete paigaldust, erinevate tööstuslike masinate ja seadmete monteerimist ja häälestust, käsitletakse kui eraldi seisvat tegevusala,
- seadmete ja ehituslike toodete paigaldamine, mis on ehitiste oluliseks ja lahutamatuks koostisosaks, nt elektrijuhtmed, signalisatsiooniseadmed, aknad, kuulub ehituse alla.
Vahenduskaubandus
Grupp 461- hulgimüük vahendustasu või lepingu alusel hõlmab ainult vahendustegevust, st et vahenduskaubandus hõlmab kõiki üksusi, mille põhitegevusala seisneb kauplemises kolmanda poole nimel. Nendeks võivad olla kaubaagendid või maaklerid või turustusorganisatsioonid, mis tegutsevad kolmanda poole eest.
Hulgikaubandus
Hulgikaubandusse kuuluvad kõik üksused, mille majandustegevus seisneb eelkõige kauba enda nimel edasimüümises jaemüüjatele, tööstus-, kaubandus-, institutsionaalsetele või professionaalsetele tarbijatele, äriühingutele või teistele hulgimüüjatele.
Hulgikaubandus liigitatakse ainult müüdava kaubavaliku alusel. Kui müüdav kaup vastab täpselt EMTAKi neljandale tasemele, tuleb üksus liigitada sellesse klassi. Kui müüdavad kaubad vastavad mitmele neljandale tasemele ja ühegi kaubagrupi osatähtsus ei ole 50% või rohkem, siis tuleb otsustada, kas ülekaalus on toidukaubad või muud kaubad. Kui ülekaalus on toidukaubad, siis määratleda – Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete spetsialiseerimata hulgimüük.
Kui ülekaalus on muud kaubad, siis määratleda – Spetsialiseerimata hulgikaubandus.
Jaekaubandus
Jaekaubandus hõlmab üksusi, mille majanduslik tegevus seisneb kauba müümises peamiselt kodumajapidamises kasutamiseks. Jaemüük on enamasti korraldatud kõigile avatud ruumides. On siiski ka muid jaekaubanduse vorme, nagu müük posti, telefoni või Interneti teel saadud tellimuste põhjal, müük kauplusautodest või ajutistest müügikohtadest.
Jaekaubandust liigitatakse:
- Müügikoha tüübi alusel, st müük kauplustes või müük väljaspool kauplusi.
- Jaemüük kauplustes
a) uute kaupade jaemüügiks
b) kasutatud kaupade jaemüügiks. - Uute kaupade jaemüügi puhul eristatakse jaemüüki spetsialiseeritud ja spetsialiseerimata kauplustes.
Transport
Transpordi puhul on vajalik eristada, kas tegemist on sõitjate või kaupade veoga. Samuti on oluline transpordivahendi liik, nt rong, buss, lennuk vms.
Eraldi on välja toodud muud veondust abistavad tegevused, mille alla kuulub:
- veoste ekspedeerimine – ettevõtja, kes organiseerib veo, kuid endal transpordivahendid puuduvad. Juhul kui ettevõtja tegeleb nii veo korraldamisega (ekpedeerimisega) kui ka oma transpordivahendiga kaubaveoga, siis tuleb müügitulu jaotuses näidata mõlemad tegevused;
- mere-lastiveo organiseerimine, laevade agenteerimine;
- tollimaaklerite tegevus;
- mujal liigitamata veondust abistavad tegevused, nt bussijaamade tegevus.
Majutus ja toitlustamine
Siia kuulub külastajate ja reisijate lühiajaline majutus. Pikaajaline majutus, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping liigitatakse kinnisvara alla. Kui ettevõtja pakub lisaks majutusele ka toitlustamist, siis tuleb see müügitulu jaotuses eraldi välja tuua.
Toidu ja joogi serveerimise osa jaguneb järgnevalt:
- restoranid jm toitlustuskohad – sooja toidu pakkujad;
- toitlustamine üritustel – catering ja toitlustamine vabas õhus;
- jookide serveerimine – ajaviitekohad, kus põhiline osa müügitulust on jookide serveerimisest, nt ööklubid.
Reklaam ja reklaamivahendus
Reklaamiagentuurid – kliendi tellimusel reklaami kavandamine- ideest teostuseni.
Reklaamivahendus meedias- reklaami vahendamine elektroonilises ja trükimeedias.
Avalik haldus
Osas 84 – avalik haldus – liigitatakse ainult riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritud üksused. Äriühinguid siia ossa ei liigitata.
Organisatsioonide tegevus
Osas 94 – mujal liigitamata organisatsioonide tegevus – liigitatakse ainult mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse registreeritud üksused. Äriühinguid siia ossa ei liigitata.
Suletud koodid
Osa 97 puudutab ainult palgatöötajaid kasutavate kodumajapidamiste tegevust. Selle tegevuse tulemust arvestatakse rahvamajanduse arvepidamise süsteemis (SNA) arvesse kui toodangut. Seetõttu on klass olemas NACE Rev. 2-s. Kodumajapidamistes töötavad palgatöötajad ise siia ei kuulu, näiteks lapsehoidjate tegevus on liigitatud klassi 88.91, tekstiilipesu klassi 96.01 ja toapoisi/teenri tegevus klassi 96.9.
Osa 98 ei vasta Euroopa Liidu majandusstatistikale, kuid andmete kogumine info saamiseks kodumajapidamiste ja isemajandavate üksuste tegevuse kohta on oluline.
Vajadus oma tarbeks osutatavate tegevuste kirjeldamiseks tekkis andmete kogumisel tööjõu ja aja kasutamise vaatlustes. Kui turule orienteeritud tegevusi on võimalik kirjeldada NACE reeglite järgi, siis samade reeglite kasutamine kodumajapidamiste puhul pole võimalik, kuna lisandväärtuse suhte määramine pole teostatav. Taolised tegevused on sageli kombineeritud põllumajandusliku majapidamise, ehituse, tekstiilitööstuse, paranduse jms teenustega.
Kokkuvõtvalt -EMTAK klassifikaator on kasutusel ka mujal peale äriregistri ning põhitegevusala klassifitseerimise. Seetõttu on klassifikaatoris ka koode ning tegevusi, mis on ettevõtjatele, segaduse vältimiseks, suletud.
Küsimused ja vastused
Küsimus: millist klassifikaatorit tuleb kasutada tegevusala määramisel?
Vastus: tegevusalade määramisel tuleb kasutada kehtivat tegevusalade klassifikaatorit EMTAK 2008.
Küsimus: mis teha kui majandusaasta aruandega on esitatud ekslikult vale tegevusala
Vastus: majandusaasta aruanne tuleb esitada uuesti. Alustades e-aruandluskeskkonnas uuesti sama perioodi aruande esitamist, on võimalik registrile esitada parandatud kordusaruanne. Registri jaoks on kehtiv aruanne ning tegevusala see, mis on esitatud viimasena.
Küsimus: mitu tegevusala saab ettevõtja määrata äriühingut registreerides?
Vastus: äriühingut registreerides saab ettevõtja määrata ainult ühe tegevusala, millelt ettevõtja plaanib kõige enam müügitulu saada.
Küsimus: Mille järgi määratakse ettevõtja põhitegevusala majandusaasta aruandes?
Vastus: Enne 2020 kasutati põhitegevusala määramisel märgitud müügitulu ning lisandväärtuse (LV) koefitsiente.
Lisandväärtus on rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvutatud vahetarbimine.
Alates 2020 aastast lisandväärtuse koefitsiente Äriregistris põhitegevusala määramisel ei kasutata. Põhitegevusala määratakse ainult müügitulu jaotuse põhjal.
Küsimus: kust saab otsida tegevusalasid ja koode?
Vastus: kasutaja saab tegevusalade kohta infot EMTAK infosüsteemist emtak.rik.ee , kus kasutades otsingusüsteemi, saab leida infot EMTAK-i põhiste tegevusalade ja nendega seotud erinõuete kohta, millel tegutsemiseks peab taotlema tegevusloa (loakohustus) või esitama majandustegevusteate (teatamiskohustus).
Küsimus: kuhu saab ettevõtja pöörduda, kui ei leia EMTAKi järgi ettevõtte tegevusele vastavat tegevusala?
Vastus: ettevõtja saab saata e-kirja meilile tegevusala.emtak@just.ee milles on tegevusala võimalikult täpselt kirjeldatud.
Küsimus: mis kohustab ettevõtjaid kasutama EMTAK tegevusalade klassifikaatorit
Vastus: kohustus tuleneb järgmistest õigusaktidest:
Kohtule dokumentide esitamise kord
Äriseadustik
————————————–
Küsimuste ja probleemide korral saab abi RIKist:
e-post: tegevusala.emtak@just.ee
Lingid seadustesse:
Äriseadustik § 4 lg 6
Kohtule dokumentide esitamise kord
