Koroonakriisist väljusid võitjatena need, kes panustasid juba enne pandeemia puhkemist kaugtööle, meeskonnale ja teistest riikidest kiirinfo võimekusele, ütleb BDO Eesti AS juht Sulev Luiga.

Küsitles Äripäeva Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.

Sektori üks probleem on pikka aega olnud see, et väga paljud inimesed arvavad end seda valdkonda tundvat tasemel, et võiksid osutada raamatupidamist teenusena. Eesti Raamatupidajate Kogu korraldab mitmendat aastat kutseeksameid. Kas kutseeksamite korraldamine on aidanud pädevusi kasvatada? Kas turu korrastumine on alanud?

Esmalt on vaja mõista, et kliendi vajadused ning sedakaudu ka optimaalsed nõuded teenuse osutajale on erinevad. Oleks naiivne arvata, et raamatupidamisteenust hinnatakse ainult raamatupidamistehniliste oskuste ja teadmiste alusel. Võib isegi väita, et sügavate ja ajakohaste raamatupidamistehniliste teadmistega teenuste tellijaid on küllaltki vähe ning trend on pigem kõrge teadlikkusega tellijate vähenemise suunas. Selle põhjuseks on andmetöötluse kasvav automatiseerumine, tekkepõhiste raamatupidamispõhimõtete keerukuse kasv, raamatupidamisinfo ja -aruandluse aktuaalsuse vähenemine võrreldes alternatiivsete infoallikatega jne.

Nii Eesti kui rahvusvahelisele turule on iseloomulik süvenev trend, kus tehnilised oskused on pigem teenuse osutajate omavahelise ärplemise vahendiks ning klient ei suuda erinevusi mõista, raamatupidamistehnilistel teemadel kaasa rääkida ega ka teenuse osutajaga sisuliselt vaielda.

Siinkohal tuleb mängu ka kutseeksamite korraldamise lahendus, sest kuidas teisiti kaitsta teenuste tarbijaid tehniliselt küündimatute lahenduste eest? Kutseeksami mõju turu korrastamisele pean pigem teisejärguliseks, sest sellise vahendi tõhusust saab hinnata analoogsete lahenduste kasutamise kogemuste alusel. Hinnang tõhususele sõltub usust, kuivõrd arstide, advokaatide, vandeaudiitorite jt analoogsed lahendused on korrastumisele kaasa aidanud.

Mis koroonakriisi ajal sektoris tegelikult toimus? Millised olid sektori ettevõtete õppetunnid kevadisest kriisist?

Sektori õppetundidena tooksin välja muutused rahvusvaheliselt tegutsevate klientide teenindamise protsessi(de)s. Võitsid need raamatupidamisteenuste osutajad, kes olid varasemalt protsesside ja (IT)lahenduste ülesehitamisel panustanud kaugtööle, teenindusmeeskonnale, teistest riikidest kiirinfo võimekusele ning väliste osapoolte vahetule kaasamisele infosüsteemidesse.

Usun, et rahvusvaheliste raamatupidamisteenuste tarbijatele ei jäänud märkamata teenuste osutajate poolsed tõrked teenuste pakkumiste lahendustes. Seetõttu võiks oodata järgnevat reaktsiooni, kus mittetoimivatelt lahendustelt liigutakse toimivamatele.

Täiendava kindlustunde andis teenuste osutajale ka see, kui kliendiportfellis olid esindatud sektorid, mis kriisist pigem hoogu juurde said (IT- ja kommunikatsioonilahenduste pakkujad, ravimitootjad jt) ning vähem oli selliseid kliente, mis tõsiselt kannatasid (nt reisijate transport, turism, ürituste korraldamine jt).

Kuidas läheb sektori ettevõtetel rahvusvaheliste teenuste osutajatena? See on ju olnud üks võimalik arenguperspektiiv, millest sektori ettevõtted on päris palju kasvu lootnud.

Minu arvates on Eestist rahvusvaheliste (piiriüleste) raamatupidamisteenuste osutajate mured juba mõnda aega olnud muutumatud. Puudutan neist vaid mõnesid.

Rahvusvaheliste teenuste pakkujate ärimudel(id) on kulubaasi mõttes tihtipeale liialt “rasked”, et konkureerida kohalikul turul madalaimale hinnale orienteeritud ja tükeldatud töövõttudele. Tükiliselt küllaltki suur osa Eesti avaliku sektori ja erasektori poolt pakutavatest raamatupidamisteenuste töövõttudest on selliste tunnustega ning seal toimetab ka valdav enamus raamatupidamisteenuste pakkujatest.

Madalale hinnale ja pisikesele mahule orienteeritud töövõttudes on kõige konkurentsivõimelisemad nn ülikerged mudelid ehk muu töö kõrvalt õhtutundidel kodust kutsetegevust viljelevad teenuste osutajad. Seega, iga tööd tuleb teha õige “tööriistaga”.

“Hügieeninõuetena” rakenduvate tavade, regulatsioonide ja vastavusnõuete hulk on püsivalt kasvavas trendis. See on pigem juristide ja järelevalveametnike mängumaa, kus finantsasjatundjad tunnevad ennast ebakindlalt. Sektori edukamad suudavad erinevate vastavusnõuete täitmist kasutada konkurentsieelisena oluliste rahvusvaheliste töövõttude võitmisel ning sedakaudu saada osa kulutatud ajast ja rahast tagasi.

Eesti rahvusvaheliste raamatupidamisteenuste osutajad satuvad ja jäävad rahvusvahelistes töövõttudes pigem alltöövõtja rolli, sest raamatupidamise taustaga inimesed on pigem isetegijad, kui teiste (st meeskonnakaaslaste ja allhankijate) töö korraldajad. Ilma sellise võimekuseta käib rahvusvahelise peatöövõtu roll üle jõu.

Õnneks on olemas ka ennast tõestanud erandeid, mis tekitab lootust, et Eesti rahvusvaheliste teenuste osutajad ei jää “igavesteks alltöövõtjateks”. Peatöövõtu rolli julgema võtmise eeskuju näitavad meile järjest tihedamini teiste hulgas ka lätlased ja leedukad, kes raamatupidamistehnilistelt oskustelt ja rahvusvaheliselt kogemuselt on meiega võrreldavad.

Mille järgi ära tunda selle sektori edulugusid?

Kas kuulus oma külas või maailmakuulus? Sektori edulood ja kangelased varieeruvad sõltuvalt sihtrühmast, kellele neid esitatakse. Osa neist on raamatupidaja kutsetegevust harrastavate asjatundjate hulgas laialdaselt tunnustatud legendid nagu “raamatupidaja, kes ihuüksi päästis ettevõtte või isegi terve kontserni rumalate otsuste tagajärgedest”, osa on teenuste reklaam nagu “tavaline pesupulber versus X pesupulber” ning osa püüd tähelepanu kõrvale juhtida osutatud teenustega seotud vajakajäämistelt vastavusnõuetes nagu “viga, mis lõpuks hoopis kasvatas kasumit”. Lisaks on palju muid ja erinevaid.

Minu jaoks on edulood ja kangelased seotud pigem kõikide takistuste kiuste võidetud ja tähtaegselt teostatud rahvusvaheliste tegevustega. Seejuures ka nendega, mis ei õnnestunud ideaalselt. Ka raamatupidamisteenuste sektori jaoks on oluline, et ei keskendutaks vaid Eesti-sisesele ümberjagamisele. Suhtun respektiga inimestesse, kes neisse edulugudesse vajaliku kirega panustavad. Eriti väärtuslikud lisaks oma töötajatele on selles mõttes ka inimesed teistelt tegevusaladelt ja teistest riikidest.

Millised on selle sektori ettevõtete kasvu ja efektiivsuse kohad? Kas neid kohti kasutatakse piisavalt ära?

Eestis tegutsevate või Eestiga seotud klientide hulga vahetu mõjutamine käib raamatupidamisteenuste osutajatel endil reeglina üle jõu. Sedakaudu on eeldatav kasv peidetud pigem klientide ümberjagamisse ja/või tegevusmahu potentsiaaliga klientide valikusse ning ka lisa tegevusalade avastamisse (sh teiste sektorite tulude ülevõtmisele).

Automatiseerumise osatähtsuse kasvades ei pruugi kliendile sobida enam traditsioonilised hinnastamismudelid (sh töötunni hind, lausendite või dokumentide arv vmt.) – raha saab ja tuleb küsida mingitel muudel alustel, mida klient rohkem väärtustab. Peab olema arusaam kliendi vajadustest ning julgus katsetada ja pakkuda win-win lahendusi.

Efektiivsus peitub ärimudeli aluseks olevate protsesside ümberkujundamise võimalustes –  regulaarselt tuleb panustada mõistlike ise tegemise ja teiste kasutamise proportsioonide leidmisele:

• anda kvaliteetse tulemuse saavutamiseks vähemkriitilised (ja vähemtasuvad) töölõigud “majast välja”, kas huvitatud kliendile endale või huvitatud alltöövõtjatele;
• otsustada regulaarselt ja uuesti, kas oman või kasutan, kusjuures kasutamine on odavam ebapiisavate, ebaregulaarsete või kiiresti muutuvate tegevusmahtude puhul;
• standardiseerida lähenemisi hilisema automatiseerimise mahu saavutamise lihtsustamiseks.

Enamus Eesti teenusepakkujatest on täna veel olukorras, kus tööjõu kasutamise ühe tunni omahind on odavam kui sama tööd tegeva roboti rendilahenduste tunnihind. Seda eelkõige seetõttu, et kujundatud lahendusele ei ole anda piisavalt sobivat tööd.

Milline on Teie prognoos sektori käekäigu kohta järgmiseks viieks aastaks?

Traditsioonilised raamatupidamisteenused järgmise viie aasta jooksul turult kindlasti ei kao, keeruline on näha ka nende hüppelist kasvu Eesti turul tegutsejate jaoks. Vaid Eesti turule suunatud teenuste osutajate hulgas konkurents, ka hinnakonkurents, suureneb pidevalt, sest lisanduvad uued tegijad ja alternatiivsete lahenduste pakkujad, kes tulevad traditsiooniliste raamatupidajate mängumaale.

Piirideüleselt tegutsejate puhul tuleb aktiivselt tegeleda mõjudega tegevusmahtudele, mis on tingitud rahvusvahelisest pandeemiakriisidest ning Eesti ekspordi-impordi võimekuste ja atraktiivsuse muutumistest.

Äripäeva Infopanga koroonaraport 2020: Raamatupidamisbürood ilmus oktoobris 2020.