Maksu- ja tolliameti füüsilise isikul tuludeklaratsioonide põhjal tehtud analüüsi järgi oli 2009. ja 2010. aastal tulusid deklareerinute hulgas üheksa protsenti neid, kes teenisid aastas üle 300 000 krooni ehk ühes kuus 1600 eurot või enam, 2008. aastal oli tuludeklaratsiooni esitajate hulgas aastas üle 300 000 krooni ehk ühes kuus 1600 eurot või rohkem teeninuid 10 protsenti, kirjutab Äripäev.
Leht märgib, et võrdlusena oli Soomes Eurostati andmetel 2010. aastal keskmine palk 3266 eurot. Eesti praegune majandusseis ei anna lootust, et tulud hakkaksid taas kiiremini kasvama. Kuigi Eesti ekspordimahud on viimasel ajal jõudsalt suurenenud, on võrreldes soomlastega meie eksport väiksema lisandväärtusega ja seetõttu kahaneb eestlaste ja soomlaste palgavahe visalt.
Majandusteadlane Andres Arrak ütles lehele, et Eesti teeb võrreldes Soomega suhteliselt palju odavat tööd. Arraku sõnul sõltuvad palgad sellest, mida ühiskonnas toodetakse ehk kui pikk on väärtusahel ja kui kallis on lõpp-produkt.
Sampo Panga juhatuse esimehe Aivar Rehe jaoks oli kõrgepalgaliste arvu vähenemise fakt üllatav, kuna majanduse taastumine on tema sõnul Eestis olnud kriisist välja tulles ülitugev. Ta märkis samas, et paljud ettevõtted nägid kahanevate tulude keskkonnas ühe väljapääsuna kulude kokkuhoidu, mis väljendus töötasu kärpimises. Kõrgepalgaliste osakaalu suurenemiseks peab Eesti majandus Rehe hinnangul välja tulema allhankeriigi staatusest ja muutuma riigiks, mis hakkab müüma täislahendusi.
Eesti Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on viimastel aastatel toimunud tööjõuturul hädavajalik muutus, sest enne kriisi kasvasid sissetulekud kolm-neli aastat sellises tempos, mis ei vastanud meie majanduse keskmisele produktiivsuse kasvule. Ta lisas, et kõrgepalgaliste arv on langenud ka lisatasude ja ühekordsete boonuste maksmise vähenemise tõttu.
Vitsuri sõnul sõltub edasine palgakasv maailmamajandusest. Kui Eesti siseneb uude surutise faasi, olgu ta madalama kasvu või nullkasvu faas või läheb Euroopa majandus koguni langusesse, siis pidurdub ka eestlaste palkade kasv, märkis ta.
Maksuameti andmeil teenitakse suurimat tulu mitmest allikast. Eelmisel aastal teenis üle miljoni krooni suurust aastatulu kokku 1808 maksumaksjat, 2008. aastal oli neid 2594. Maksuameti teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde ütles, et tulu liigid on väga erinevad, miljonitulude hulgas on nii palgatulu, ettevõtlustulu, vara tulu, välismaal saadud tulu.
Maksuameti eelmise aasta tuludeklaratsiooni statistikast ilmneb, et mullu teenis näiteks viis harjumaalast tulu kokku 140,8 miljoni krooni, mis teeb inimese kohta enam kui 28 miljonit krooni. Üle viie miljoni krooni tulu teenijaid oli eelmisel aastal kokku 45 ja nende hulgas oli üks inimene Viljandist, üks Läänemaalt ja üks Lääne-Virumaalt.
2010. aasta tuludeklaratsiooni andmete põhjal on Hiiumaal võrreldes teiste maakondadega ootamatult palju jõukaid inimesi, märgib leht. Üle 300 000 krooni aastas ehk 1600 eurot kuus teenis 223 hiidlast ning nende osa Hiiumaa maksumaksjate seas oli 5,7 protsenti. Selle näitajaga on hiidlased maakondade arvestuses neljandal kohal, jäädes alla Harju, Tartu ja Rapla maakonnale.
Maksuameti andmetel on renditulu deklareerijate arv viimastel aastatel tõusnud: 2008. aastal esitati 2170, 2009. aastal 2557 ja 2010. aastal 2941 deklaratsiooni. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liikme Tõnu Toompargi hinnangul on aga üle Eesti kokku ligikaudu 50 000 üüripinda.
Toompark ütles lehele, et Tallinnas on 200 000 elamispinda ja hinnanguliselt võiks üüriturg moodustada sellest 15 protsenti. See tähendab, et Tallinnas on 30 000 üüri-elamispinda. Tallinnale lisanduvad Tartu, Pärnu ja teised väiksemad linnad.
Tartus on umbes 50 000 eluruumi, seal on üüripindu ehk 10 protsenti. Kokku võiks üüriturul Toompargi sõnul olla 40 000 eraisiku väljaüüritavat korterit kui mitte rohkem – 50 000 kogu Eesti peale. "Ma arvan, et valdavalt on üürileandjad eraisikud," lisas ta.
Kuu keskmist deklareeritud renditulu, 2000 krooni, hindas Toompark päris täpseks. "Siin mängib rolli ka see, et üürileandjad on füüsilisest isikust ettevõtjad, kel on õigus oma tuludest ka kulud maha võtta. Siis kõlab see Eesti keskmise peale mõistlikult. See tähendabki, et need, kes seda tulu deklareerivad, deklareerivad suhteliselt õigelt, kuid konkurentsieelis on neil, kes seda nõuet eiravad."
Udde ei osanud hinnata, kui palju jääb riigil aastas rendi- või üüritulust makse laekumata.
