Statistikaameti andmetel tõusid hinnad detsembris eelmise kuuga 0,1 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 3,9 protsendini. Aasta kokkuvõttes tõusid hinnad 3,5 protsenti, mis on viimase nelja aasta aeglaseim. Sellest 1,6% tuli kõrgematest tarbimismaksudest.

Maksutõuse maha arvestades jäänuks mullune hinnakasv 2% juurde ehk sarnasesse suurusjärku euroala keskmisega. Euroalal kiirenes hinnakasv esialgsel hinnangul 2,4 protsendini teenuste mõningase kallinemise ja energiakandjate hinnalanguse lõppemise tõttu.

Detsembris mõjutasid hinnataset peamiselt kütuse kuine kallinemine ja jõulueelsed allahindlused. Kuigi nafta hinnad olid aasta lõpus viimaste aastate madalaimal tasemel, on euro nõrgenemine mootorikütuse hindu kergitama hakanud. Kolme kuuga on euro odavnenud USA dollari suhtes 6 protsenti ning see on jätkunud ka aasta alguses. Ühelt poolt on euroala taastumine aeglane ning kasvuprognoose on langetatud. Teiselt poolt on USA majanduse majandusnäitajad osutunud oodatust tugevamaks, mis ei soosi intresside langetamist ning Trumpi peatne ametisse nimetamine on kergitanud dollarit.

Elektri börsihind on olnud viimastel kuudel madalam kui aastatagusel perioodil, aidates kodutarbijatel elektri eest vähem maksta. Gaas oli detsembris 12 protsenti odavam kui aasta tagasi, samas tuleb arvestada, et Euroopas tõusnud gaasi hulgihinnad hakkavad selle aasta alguses kanduma jaehindadesse ja avaldavad mõnevõrra mõju ka kaugkütte hindadele.

Toidutoorme hinnad välisturgudel pöördusid aasta teisel poolel tõusule ning see suundumus on viimastel kuudel jätkunud. Osade toorainete hinnad on välisturgudel märgatavalt tõusnud ning on kergitamas toiduhindu ka siinsel turul. Detsembris mõjutasid toidu hinnataset laialdased aastalõpu soodustused. Jaekettide marginaalid olid möödunud aastal tavapärasest madalamad, andes aimu tarbijate nõrgast kindlustundest.

Möödunud aasta viimastel kuudel ja aasta kokkuvõttes oli inflatsioon prognoositust mõnevõrra madalam energiahindade suurema languse ja tarbijate jätkuva ettevaatlikkuse tõttu kulutuste tegemisel.

Naaberriikides Leedus ja Lätis jäi eelmise aasta inflatsioon vastavalt 1% ja 1,3% kanti. Sealjuures kallinesid Eestis naaberriikidega võrreldes rohkem teenused, iseäranis transpordi- ja sideteenused. Toiduained, mis moodustavad suurima osa tarbijakorvist, Leedus eelmisel aastal sisuliselt ei kallinenud. Ka energiahinnad odavnesid Lätis ja Leedus veidi kiiremini kui Eestis.

2025. aasta hinnakasvu Eestis kujundab taas maksupoliitika. Ühelt poolt taandub jaanuaris välja 2024. aasta alguses rakendunud kõrgem käibemaksu mõju, mis eelmise aasta hinnakasvu määras. Samas hakkas 2025. aasta alguses kehtima automaks ning tõusis alkoholiaktsiis. Lisaks tõuseb aasta keskel käibemaks 24%ni ning kerkib ka diislikütuse aktsiis. Kokkuvõttes prognoositakse 2025. aasta hinnakasvuks 4,3%. Ilma maksutõusudeta jääks hinnatõus käesoleval aastal veidi alla 3% ning kogu euroala hinnakasv jääb sel aastal oodatavalt 2% lähedale.