Riik hakkab sõidukite registreerimistasu koguma võimalusel süsinikdioksiidi heitmenäitajatelt, samas kui vanematelt autodelt arvestab riik tasu mootori võimsuse baasil.
"Mootorsõidukite registreerimise tasu tuleb kõikidele sõidukitele, välja arvatud enam kui 3 500 kilogrammise massiga veokid, bussid ja traktorid," rääkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov pressibriifingul.
Seda hakkab riik arvestama riigilõivu diferentseerides ning see puudutab kõiki registreerimisi ja ka omanikuvahetusi. Algsete uue võimuliidu plaanidega võrreldes on baas laiem, ent seeläbi on ka määrad madalamad, rääkis Jegorov.
Kui autod viiakse mõnda teise Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki, siis võib Eesti olla osaliselt kohustatud tagastama süsinikdioksiidi eest makstud kõrgemat komponenti. Samuti saab lõivu tagasi taotleda sõiduki lammutamisel.
"Üks põhjuseid muudatuste tegemiseks on asjaolu, et EL-i eesmärk on saavutada süsinikdioksiidi heitmed tasemel 95 grammi kilomeetri kohta, samas kui Eestis on keskmine tase 174 grammi kilomeetrist," rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.
"Osaliselt on CO2-põhise maksustamise probleem see, et osal autodest see näitaja lihtsalt puudub passis. Kui näitaja puudub, maksustatakse kilovatipõhiselt. See on olemas ligikaudu pooltel, nii et pooltel lähtub see CO2-st ja pooltel kilovattidest," sõnas Kirsipuu.
"Järelturutehinguid on aastas ligikaudu 121 000 ning tüüpiline registrist kustutamise vanus on ligikaudu 20 aastat. Praegu tehakse enim järelturutehinguid peamiselt 2007. ja 2008. aasta väljalaskega sõidukitega," märkis ta.
Sõiduki registreerimise eest võetava riigilõivumäära suuruse arvutamise kord. Riigilõivu põhisumma on 130 eurot:
| Süsinikdioksiidi heitmenäitaja (g/km) | Heitmenäitaja puudumisel mootori võimsus (kW) | Põhisummale lisatav riigilõivumäär (EUR) |
| 1–150 | Kuni 42 | 20 |
| 51–60 | 43–50 | 24 |
| 61–70 | 51–58 | 28 |
| 71–80 | 59–67 | 32 |
| 81–90 | 68–75 | 36 |
| 91–100 | 76–83 | 58 |
| 101–110 | 84–92 | 98 |
| 111–120 | 93–100 | 138 |
| 121–130 | 101–108 | 178 |
| 131–140 | 109–117 | 218 |
| 141–150 | 118–125 | 258 |
| 151–160 | 126–133 | 298 |
| 161–170 | 134–142 | 318 |
| 171–180 | 143–150 | 338 |
| 181–190 | 151–158 | 358 |
| 191–200 | 159–167 | 378 |
| 201–210 | 168–175 | 398 |
| 211–220 | 176–183 | 418 |
| 221–230 | 184–192 | 438 |
| 231–240 | 193–200 | 458 |
| 241–250 | 201–208 | 478 |
| 251–260 | 209–217 | 498 |
| 261–270 | 218–225 | 518 |
| 271–280 | 226–233 | 538 |
| 281–290 | 234–242 | 558 |
| 291–300 | 243–250 | 578 |
Elektriauto registreerimise eest tuleb tulevikus tasuda
vaid 130 eurot
Uue valitsuse kehtestatav süsinikdioksiidi heitmete või mootori võimsuse põhine muutuv sõidukite registreerimistasu ei puuduta elektriautosid, mille registreerimise eest tuleb tasuda vaid baasmäär 130 eurot.
"Elektriautode süsihappegaasi heited on null, seega tuleb tasuks baasmäär," rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov BNS-ile. See tähendab, et säärase sõiduki eest tuleb riigilõivu tasuda 130 eurot.
Uus võimuliit kehtestab diferentseeritud mootorsõidukite registreerimise tasu kõikidele sõidukitele, välja arvatud enam kui 3 500 kilogrammise massiga veokid, bussid ja traktorid. Seda hakkab riik arvestama riigilõivu diferentseerides ning see puudutab kõiki registreerimisi ja ka omanikuvahetusi.
Kui sõiduki dokumentides süsinikdioksiidi näitajat ei ole, arvutab riik tasumäära mootori võimsuse baasilt, niimoodi et asendusnäitaja on võimsus kilovattides, mis korrutatakse koefitsiendiga 1,2.
