Jaanipäevaeelne rahvahääletus Ühendkuningriigis Euroopa Liidust (EL) lahkumise ehk Brexiti üle lõppes teatavasti lahkumise pooldajate napi pealejäämisega – väljaastumist toetas 51,9% ning jäämist 48,1% referendumil osalenutest. Finantsturud reageerisid hääletustulemusele kiiresti ja jõuliselt. Aktsiahinnad langesid ja suurenenud ebakindlus tuleviku ees kasvatas tehingute mahtu. Naelsterling odavnes tähtsamate valuutade suhtes umbes kümnendiku võrra ning selle kurss on peale vahepealset osalist taastumist jätkanud odavnemist. Need olid esmased reaktsioonid, kuid Brexiti pikemaajalisem mõju ÜK ja Euroopa Liidu majandusele, sh Eestile, sõltub lahkumisläbirääkimiste kokkulepetest. Edasisi majandussidemeid puudutavate reeglite osas valitseb praegu veel teadmatus. Siiski saab arutleda selle üle, millised on Eesti ja ÜK majandussuhted ning kui ulatuslik võib olla meieni ulatuv negatiivne mõju.
Brexit võib Eesti majandust mõjutada erinevate kanalite kaudu, millest olulisemad on kaubavahetus, tööjõu liikumine ja investeeringud. Kõige vahetumalt seovad Eestit ÜKga kaubandussidemed. 2015. aastal eksporditi Eestist kaupu ja teenuseid ÜKsse 688 miljoni euro väärtuses, mis moodustas umbes 3% meie majanduse mahust. Eestis valmistatud kogu eksporttoodangust läks ÜKsse umbes 3,5%. Kuna ÜK on Eesti ekspordi sihtturgude seas alles 11. kohal, avaldaksid juurdepääsupiirangud sealsele turule Eesti ekspordile ja seeläbi ka Eesti majanduskasvule küllaltki väikest, kuid siiski tajutavat mõju.
Lisaks otsestele kaubandussidemetele ÜKga tuleb arvestada ka Brexiti kaudset mõju, mis võib avalduda meie teiste partnerriikide kaudu. ÜK on nii Rootsile, Soomele, Lätile kui ka Leedule tähtsam partnerriik kui Eestile, mistõttu Brexiti-järgsed negatiivsed mõjud piiraks Eesti eksportööride kauplemisvõimalusi ka nende sihtturgude kaudu. Lisaks ÜK ja ELi vahelist kaubandust reguleerima hakkavale režiimile tuleb arvestada väiksema ostujõuga ÜKs juhul, kui naela kurss ka pikemal perioodil ei taastu.
Brexit võib ELi riike majanduslikult mõjutada ka tööjõu liikumisele seatavate piirangute tõttu. Otsene makromajanduslik mõju Eestile oleks siiski enam-vähem olematu, sest ÜKs elab hinnanguliselt üksnes 10 000–15 000 Eestist pärit inimest. Seal teenitud tööjõutulust jõuab Eesti sisenõudlusesse vähem kui 10 miljonit eurot aastas (0,05% SKPst). Küll on aga võimalik piiriülene mõju juhul, kui Lätist ja Leedust väljarännanud peaksid naasma oma kodumaale, sest mõlemast riigist on aastate jooksul ÜKsse elama asunud rohkem kui 100 000 inimest. Nende tagasipöördumine elavdaks Läti ja Leedu majandust, kuid suure tõenäosusega rändavad nad pigem edasi teistesse ELi riikidesse.
Ka otseinvesteeringuid vaadates poleks Brexitil Eesti majandusele kuigi tuntavat mõju. ÜK investeeringud Eestisse moodustavad vaid 2% kogu siia tehtud välisinvesteeringutest ning need on valdavalt paigutatud finantsteenuste ja kinnisvarasektorisse. Eesti investeeringute maht ÜKsse on veelgi väiksem, umbes 0,4% välisriikidesse tehtud investeeringutest.
Kokkuvõttes võib öelda, et Brexiti majanduslik mõju Eestile oleks otseste seoste kaudu pigem väike. Hetkeseisuga on kiireim ja vahetuim mõju Eestile hoopis see, et järgmise aasta juulist detsembrini ehk planeeritust pool aastat varem saab Eestist ELi eesistujariik kohustusega korraldada Euroopa Liidu Nõukogu ja selle allstruktuuride tööd.
