Väliskaubandus ja majanduskasv liiguvad käsikäes – toorainete poolest vaese maana impordime Eestisse pea kõike, mida kohaliku ettevõtluse pöörlemiseks vaja.

Enamasti on Eesti kaubavahetus puudujäägis, mis tähendab, et kaupu-teenuseid ostetakse sisse rohkem, kui väljapoole müüakse. Kuigi vahel nähakse suures impordimahus probleemi, sest rikkust toob juurde eksport, ei pruugi see tegelikult nii olla. Importivad ettevõtted varustavad kohalikku tööstust ja aitavad kaasa tarbimise arengule. See kõik suurendab majanduse mahtu.

Majanduseksperdi, presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul näitab olukord üha rohkem, et mida väiksema majandusega on riik, seda suurem täht­sus on tema jaoks välismajandusel, ning tehnoloogia areng võimaldab ettevõtetel esimest korda korraldada oma tegevusi vastavalt otstarbekusele ja terve maailma ulatuses. "Maailma mastaabis pole midagi erandlikku selles, et meie igapäevane elu sõltub impordist," tunnistab Vitsur. "Maailmas on ainult tosin suurriiki, kes suudavad rahuldada valdava osa oma majanduslikest vajadustest omaenda ressursside või toodetega."

Mahud kasvavad

Kaupade toomine Eestisse on nagu eksportki viimasel ajal hoogustunud. Statistikaameti andmeil imporditi 2016. aastal Eestisse kaupu kokku 13,5 miljardi euro eest. Pärast langusaastaid hakkas Eesti väliskaubandus möödunud aastal taas kasvama ning ka tänavu teises kvartalis suurenes import 7 protsenti aastataguse ajaga võrreldes. Väliskaubanduse kasv tähendab, et suurenemas on ka väliskaubanduse tähtsus Eesti majanduses.

"Hetkel läheb meil hästi, sest meie majanduse viimiseks peaaegu täieliku hõivatuse tasemele piisas sellest, et alates möödunud aasta lõpust hakkas Euroopa majandus elavnema," tõdeb Vitsur. "Ette­võtetel läheb paremini ja see tähendab meie puhul peaaegu alati nii ekspordi kui ka impordi kasvu. Seejuures on mitmetes sektorites nii, et ekspordi kasvule eelneb just impordi kasv."

"Sellise suure avatuse kohta võib aga öelda, et see on ühtaegu nii hea kui ka halb. Hea selle poolest, et kõik maailmas toodetavad kaubad on siin kättesaadavad, ja halb selle poolest, et meie käekäik sõltub väga suures ulatuses välispartneri­test, kelle otsuseid me ei suuda mitte kuidagi mõjutada," räägib Vitsur.

Vitsur toonitab, et Eesti avatus nii positiivsetele välismõjudele kui ka riskidele on Euroopa riikide hulgas üks suure­maid. Siiski ei ole välismaal toimuval absoluutne mõju, sest alati õnnestub mingil osal ettevõtetest uutele turgudele minna või muuta oluliselt oma toodet.

Kaubandus-tööstuskoja väliskaubanduse vanemnõuniku Marju Männiku sõnul on Eesti ettevõtete aktiivsus väliskaubanduses tõusuteel. Sellele aitab kaasa ka Euroopa Liidu vabakaubanduslepingute sõlmimine kolmandate riikidega, näiteks mais kiitis valitsus heaks Euroopa Liidu ja Kanada vahelise vabakaubandusleppe ning juulis sõlmiti poliitiline kokkulepe Jaapaniga vabakaubandusleppe sõlmimiseks.

"Taolised vabakaubanduslepingud annavad paremad võimalused eelkõige väiksematele Euroopa Liidu liikmesriikidele," räägib Männik. "Eesti jaoks on oluline, et selliseid lepinguid oleks paljude riikidega – kasutamata potentsiaali ja võimalusi aktiivsemaks kaubavahetuseks kindlasti on. Seda näitab ka suurenenud väliskaubandus ja ettevõtete kasvav huvi välisturgude vastu." Männiku sõnul pöördub kaubandus-tööstuskoja poole üha rohkem ka e-residente, kes huvituvad tolliküsimustest Eestisse importimisel ja ka siit eksportimisel.

Toome sisse kõike

Eestisse imporditi mullu kõige rohkem elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus oli impordis 18 protsenti. Teisel ja kolmandal kohal olid aasta lõikes transpordivahendid ning põllumajandussaadused ja toidukaubad. Kõige rohkem kasvas transpordivahendite, metalli ja metalltoodete sissevedu. Tänavu on lisaks hoogustunud keemia­tööstuse toorainete sissevedu, samas kui elektriseadmete import näitab rahunemise märke.

Laiemal vaatlusel toovad ettevõtted Eestisse rohkesti vahetooteid, millest siin midagi edasi valmistatakse. Eesti tööstus on seotud sisseveetavate tootekomponentidega. Lõpptarbijatele suunatud tarbe­kaupade sisseveo suurenemine viimase aasta jooksul viitab aga Eesti heale sisetarbimisele.

Vitsuri sõnul hakkab impordi ja eks­pordi võrdluses silma, et me impordime väga palju lõpptarbimisse minevat toodangut, eksportides seda samal ajal veel suhteliselt vähe. "Ka pole meie lõpptarbimiseks minev eksport nii innovaatiline ja tehnoloogiline, kui seda on import, millega me nii harjunud oleme. Kuni me pole suutelised oma eksporti viima võrrelda­vale tehnoloogilisele tasemele ega ka lähemale tarbijale, saame me jõukuselt võistelda küll oma lõunanaabritega, kuid jõukatele Skandinaavia maadele ei jõua me veel järele," nendib Vitsur.

Riigid, kust Eestisse kõige rohkem kaupu veetakse, asuvad reeglina Eestile lähedal. Statistikaameti andmetel domineerivad väliskaubanduse edetabeli tipus Skandinaavia maad – Soome ja Rootsi – ning Baltikumi naabrid Leedu ja Läti. Impordi osas on üks peamisi partnereid aga Saksamaa. Lisaks kuuluvad impordi esikümnesse tavaliselt Venemaa, Poola ja Holland. Ainus kaugem impordipartner esikümnes on suurriik Hiina. Näiteks 2016. aastal oli Euroopa Liidu riikide osa­tähtsus Eesti koguimpordis koguni 82 protsenti.

Uued suhted võtavad aega

Asjaolus, et Eesti ekspordi- ja impordi­partnerite seas domineerivad naaber­maad, pole Vitsuri sõnul midagi iseäralikku. Kõikidele riikidele on naabrid tähtsad, sest transpordikulud ja -aeg kaupade maakera teisele poolele viimiseks on alati suuremad kui naaberriigiga kaubeldes. "Eesti turg on ka ahtake, seega on väikeseid koguseid õigem hankida lähedalt või lähedastelt vahendajatelt," usub Vitsur

Männiku sõnul on Eesti ettevõtete pea­mine väliskaubandusega seotud mure eelkõige sobivate ja usaldusväärsete partnerite leidmine. Lisaks tekitavad muret välispartnerite nõuded erinevate dokumentide ja sertifikaatide osas, eriti keeruliseks võib asjaajamine kujuneda Lähis-Ida riikidega. "Kui Euroopa riigid on Eesti ettevõtetele üsna tuttavad, siis kaugemad, aga siiski suure potentsiaaliga turud on veel avastamata. Ja ka teadlikkus Eestist võib kaugemates riikides olla väga kasin," nendib Männik.

Tundmatutele turgudele suundudes on oluline ära teha kodutöö. Ettevõtteid väliskaubanduse osas nõustava Männiku sõnul tuleks väliskaubandusega tegeleja­tel enne tehingu sõlmimist veenduda välispartneri usaldusväärsuses ja koguda partneri kohta võimalikult palju and­meid. Hea oleks tunda kohalikke olusid ja nõudeid dokumentide vormistamisel. Lisaks on oluline teada ka kaupade impordi tingimusi ja kaupadele kehtestatud nõudeid. "Kindlasti on tähtis kohtuda välispartneriga silmast silma," lisab ta. "Eestis on üsna kerge saada ettevõtete kohta infot, välismaal võib sama info kättesaamine olla kulukam ja keerulisem." Nii mõnigi ettevõte on pöördunud laia kontaktivõrguga Eesti Kaubandus-Töös­tuskoja poole just välisettevõtte tausta uurimiseks.

"Kõigi arusaamatuste ja probleemide ennetamiseks on oluline tarnijaga korrektse lepingu vormistamine. Kindlasti ei tasu teha toodete eest 100-protsendilist ettemaksu, kui kauba kättesaamise kohta puudub garantii," nõustab Männik.

Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 3/2017