Suuremad Eestis tegutsevad pangad ei soovi eraisikutele kinnisvara arendamiseks laene anda, kuna tegu on ettevõtlusega, ütlesid pankade esindajad teisipäeval pangaliidu ja BNS-i korraldatud ümarlaual.
Kui laenusoovijal on korralik sissetulek ja ta soovib ehitada endale maja, mille pärast maha müüb, siis ei saa laenu andmist siiski välistada, ütles Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk ajakirjanike küsimustele vastates. Aga kui eraisik soovib ehitada kuue korteriga ridaelamut, siis selleks eraisiku laenu pank ei anna, ütles Tukk.
"Üldine põhimõte on, et laenu antakse rahavoo vastu, mitte vara vastu," ütles SEB Panga eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas. "Tahame näha, mis on see rahavoog, millest laen tagasi makstakse. See ei saa olla see loogika, et objekt müüakse kallimalt." Laenu saamiseks kinnisvara tagatisel peab eraisikul olema jätkusuutlik sissetulek, lisas Messimas.
"Eraisik kinnisvaraarenduseks Nordea Pangast laenu ei saa," ütles Nordea Panga äristrateegia juht Olavi Pakkonen. "Tegemist on väga selgelt ettevõtlusega. Selleks on tarvis registreerida ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks või asutada ettevõte, mis on Eestis väga lihtne." Pank hindab Pakkoneni sõnul seejärel tavapärases korras ettevõtte rahavoogusid, millest kinnisvara arendamiseks võetud laen tagasi makstakse.
Eraisikutele suunatud laenudel on selge sihtotstarve, nagu näiteks elukondlike tingimuste parandamine, ütles Pakkonen. Samas võib laenu võtta ka näiteks reisi või hammaste parandamise tarbeks. "Kinnisvara arenduseks meie [eraisikutele] laene ei väljasta, ei kompenseeri seda riski ka laenu hinnaga," ütles Pakkonen.
Laenuotsuse tegemisel võtab Swedbank arvesse ka tehingu sisu, ütles Tukk. Näiteks ei pruugi tehingu struktuur olla normaalne juhul, kui lihttööline tuleb luksuskaupa ostma ja tal säästusid ei ole.
Kui kolme lapse ema soovib autoliisingut säästliku väikese keskklassi auto soetamiseks, mis võib aidata tal mõningaid kulusid kokku hoida, on see Tuki sõnul normaalne. "Kui seesama kolme lapse ema tuleb luksklassi maasturit ostma, mis hinna poolest maksevõime suhtes kannataks, aga see tehing sisuliselt ei ole okei, siis me seda tehingut ei tee," ütles Tukk. "Praegu me pöörame sellele tähelepanu, kas tehingu struktuur on normaalne."
Pank annaks mõlemal juhul sama palju raha välja, aga üks tehing oleks panga hinnangul normaalne ja teine mitte. Tähelepanu pööramine sellistele aspektidele on Tuki sõnul kriisi ajal kasvanud. "Seda me selgelt jälgime praegu palju rohkem," ütles Tukk. "Sama on kinnisvaraga, kui tehing ikka kokku ei sobi, siis klient ja tema vara on täiesti riskis, soovitame kliendil otsida teistsuguse vara."
Kõrgenenud riske näitab Tuki sõnul ka see, kui ühe sektori palgad tõusevad ülejäänutest palju kiiremini. Nii on Soomes töötava Eesti ehitaja sissetulek seotud suurema riskiga.
"Sel ehitajal peab olema väga suur puhver. Kui ta tuleb Eestisse, peab ta suutma laenu tasuda Eestis saadava töötasu eest. See on väga selge ja oluline erisus," ütles Tukk. Praegu töötab eestlasi Soomes väga palju ja neid on kõigist laenu taotlejatest praegu märkimisväärne osa, lisas Tukk.
"Maksevõime hindamise esimene kriteerium on praegune maksevõime ja teine sama oluline kriteerium on jätkusuutlikkus," ütles Messimas. Maksevõime jätkusuutlikkuse nõue on kirjas ka vastutustundliku laenuandja tavas, selle järgi peab laenuandja arvestama ka maksevõimet kolme, viie või kümne aasta pärast.
"Samad põhimõtted on SEB-l välismaal töötajate suhtes: kas ta sama ettevalmistusega saaks Eestis töö, millise palgaga töö ta saaks ja kas ta suudab laenu teenindada," ütles Messimas.
Kriisieelse ajaga võrreldes on pangad hakanud rohkem arvestama eluasemelaenu teenindamiseks kuluvate rahavoogudega ega arvesta enam varasemal määral tagatise väärtusega.
Tuki sõnul tekitasid aastatel 2009–2010 palju probleeme eluasemelaenude lisatagatised, mis kuulusid kolmandatele isikutele. "Sõbra kodu lisatagatiseks meie ei võta," selgitas Tukk. "Me lubasime aastatel 2006–2007 võtta ükskõik mis tagatise. Kui tagatisel oli väärtus, siis ei olnud oluline, kes selle omanik oli."
"Emad-isad võivad anda lastele lisatagatiseks oma kodu – see on täitsa normaalne. Aga kui Ants ja Mati teevad omavahel tehingu, siis sellistes tehingutes me üldjuhul ei osale," ütles Tukk. "Pangad käituvad siin erinevalt ja meie hinnangul see mõistlik, et kolmandad isikud osalevad lisatagatisega."
Danske Banki krediidivaldkonna juht Kairi Koha märkis, et Danske Bank lähtub samadest põhimõtetest. Lisaks peavad laenu kaastaotlejad kuuluma ka ühte leibkonda.
