Veebruari maksutulu vähenes võrreldes eelmise kuuga maksu- ja tolliameti alustatud tulumaksutagastuste ning mitmete maksuliikide tavapärase kõrgema laekumise tõttu jaanuaris. Aastatagusega võrreldes kasvas laekumine aga 12,3 protsenti 330 miljoni euroni. Suurema laekumise peamine põhjus on ebaregulaarselt laekuv juriidilise isiku tulumaks, muude maksude laekumine on kahe kuu kokkuvõttes olnud ootuspärane.

Veebruari lõpuks on edasiantavaid makse arvestamata laekunud 18,2 protsenti eelarves aastaks planeeritust ning laekumise kasv ulatub kahe kuu kokkuvõttes 11,3 protsendini.

Veebruaris ületasid tulumaksu tagastused füüsilise isiku tulumaksu laekumist keskvalitsusele. Kokku tagastas maksu- ja tolliamet füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide alusel veebruaris 58,9 miljonit, mis ületas laekumist 29,2 miljonit eurot. Suur osa tulumaksutagastustest on seotud eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning annetuste ja kingituste mahaarvamistega, mis moodustavad pea kolmandiku tagastustest.

Selle aasta tagastusi mõjutab muuhulgas 2012. aasta alguses toimunud tulumaksutagastuste ülempiiri langetamine 3196 eurolt 1920 euroni ning eluasemelaenu baasintressimäärade langus 2012. aasta jooksul, mis tagastuste kogumahtu vähendavad.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas veebruaris mullu sama ajaga võrreldes üle kolme korra, kuid selle üks põhjuseid on laekumiste ebaregulaarsus. Reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuse tõttu puudub kuude lõikes stabiilne maksubaas ning laekumist mõjutavad ettevõtete otsused dividendide väljavõtmise ajastamisel.

Valdav osa erasektori dividende on tavapäraselt jäänud suvekuudesse, kuid esineb ka erandeid ja suurte väljamaksete korral võib see oluliselt mõjutada kuiste maksulaekumiste kasvuprotsente. Veebruari suurt laekumise kasvu põhjustab ka madal võrdlusbaas 2012. aastal. Kuna ettevõtete käitumismuster võib aastate lõikes olla erinev, on tegemist ühe raskemini prognoositava maksutulu liigiga.

Sarnaselt eelmisele kuule mõjutas aktsiisilaekumisi alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusule eelnenud varude soetamine. Eelkõige seoses alkoholikaupade varumisega vähenes aktsiiside laekumine võrreldes eelmise aasta veebruariga 21,6 protsenti, kuid erinevalt jaanuarist panustas laekumise vähenemisse ka kütuseaktsiis. Vähenesid nii deklareeritud diisli kui bensiini kogused, vastavalt 6,2 protsenti ja 7,8 protsenti. Kui bensiini koguste vähenemine on viimaste aastate jooksul olnud kindel trend, siis diislikütuse kogustes on siiani olnud pigem stabiilne kasv. Viimast on muuhulgas toetanud ka eriotstarbelise kütuse kasutamise piiramine alates 2012. aasta algusest.