Kas mõtled juba viimased 6 kuud, et oleks aeg oma tegelike eesmärkide poole püüelda, kuid alati tuleb midagi ette? Kas oled juba mitu korda püüdnud projekti juhtida, kuid seda tehes halastamatult läbikukkunud? Sellisel juhul on see artikkel just Sulle! Loe lähemalt, kuidas teel püsida ning kerge vaevaga enda seatud eesmärke saavutada!
1. Lõpeta fantaseerimine!
Üheks suurimaks veaks eesmärgi saavutamisel on ülefantaseerimine. Justnimelt! Uuringud näitavad, et olles eesmärgi saavutamise teel poole peal, kipuvad inimesed liiga enesekindlaks minema ning hakkavad juba võitu ette kujutama. Seetõttu jäetakse aga vajalikud tegevused unarusse ning ülefantaseerimine viib tee eesmärgist hoopis kaugemale. Ära pööra liiga suurt rõhku enda võitjana ettekujutamisele, vaid astu tegelikke samme selle saavutamise nimel!
2. Hakka pühenduma!
Teiseks takistavaks teguriks eesmärkide saavutamisel on pühendamatus.
Üks võimas psühholoogiline tehnika, mida sellisel juhul kasutada on vaimne vastandumine (inglis k. mental contrasting). See tähendab, et tuleb luua endale ettekujutus positiivsetest muudatustest, mis juhtuvad, kui oled oma eesmärgi saavutanud. Seejärel tuleb end jällegi värskendada külma reaalsuse duššiga ning kujutada ette oma tundeid, kui positiivne fantaasia jääbki vaid unistuseks. Kirjeldatud tehnika võib olla keeruline, kuid on tõestatud, et see tegelikult ka mõjutab inimesi.
3. Hakka pihta!
Vene psühholoog Bluma Zeigarnik on välja tulnud erilise tehnikaga, et aidata inimesi oma eesmägi saavutamisel. Nimelt märkas psühholoog, et ettekandjatele jäid meelde vaid tellimused, mis olid parasjagu kätte toimetamisel. Kui tellimused olid juba kätte toimetatud, siis need haihtusid ettekandjatelt meelest. Zeigarniku efekt õpetab, et kõige parem relv eesmärkide saavutamiseks on lihtsamast lihtsam- tuleb lihtsalt nendega tegeleda! Juba esimese sammu astumine võib viia erinevuseni eesmärgi saavutamise ja läbikukkumise vahel. Kord, kui oled juba alustanud, on eesmärk sinu mällu talletunud ning seetõttu teed ka edasisi tegevusi ning valikuid eesmärgi kasuks. Kui oled aga eesmärgi täitnud, võid lasta sel meelest kaduda, just nagu ettekandja täidetud tellimuse!
4. Kujutle ette teekonda oma eesmärgini!
Me kõik võime planeerimisel eksida: see tähendab, et kujutame ette olukorda, kus kõik läheb justkui valatult. Tegelikkuses ei pruugi kõik nii lihtne olla. Kui teha endale eesmärgi saavutamise protsess võimalikult selgeks ning samm-sammult läbi mõelda, siis aitab see juba varakult suunata tähelepanu just neile etappidele, mis võivad hiljem kõige probleemsemaks osutuda.
5. Väldi käegalöömise tunnet!
Kui me ei saavuta enda seatud eesmärki, võime langeda käegalöömise efekti ohvriks. Kõige paremaks näiteks sellest on dieedipidajad, kes on ületanud oma päevast lubatud kalorite hulka. Kui lubatud kalorihulk on ületatud, kiputakse tihti käega lööma ning pärast süüakse rohkem valesid toite ja ebamäärastes hulkades.
Kõige haavatavam eesmärk on tavaliselt lühiajaline ning peamiselt seotud mõne harjumuse muutmisega. Käegalöömise efekti saab vältida seades eesmärke pikemale ajale ning proovides vanade harjumuste maha jätmise asemel, hoopis uusi harjumusi juurde kasvatada.
6. Lõpeta viivitamine!
Kui seatud eesmärgid on keerulised ning panevad inimesi kahtlema, kas see kõik ikka on seda väärt, siis kiputakse tihti asjadega viivitama või neid pidevalt edasi lükkama. Sellisel juhul on parimaks nõuandeks: unustada lõpp-eesmärk ning lihtsalt sukelduda töösse! Hoia pea tegevuses, ära mõtle, kui raske või võimatu Su eesmärk on, vaid asu tegudele! Ainult nii suudad kinni pidada tähtaegadest ning saavutada seatud eesmärgid.
7. Keskendu!
Muidugi ei tohi lõpp-eesmärki täiesti ära unustada ja peast välja visata, sest vastasel juhul võib tulemuseks olla teelt kõrvalekaldumine. Pikemas perspektiivis on tähtis, et keskendutakse nii oma lühiajalistele ülesannetele kui ka üldisele strateegiale ning eesmärgile, et fookus õiges kohas püsiks. Uuringud näitavad, et kui hinnatakse oma edusamme- eriti pikaajaliste eesmärkide puhul, mis hõlmavad endas pisikeste keeruliste ülesannete täitmist, on oluline kiita end iga astutud sammu eest. Kui Sinu eesmärk koosneb vaid lihtsatest ülesannetest või oled juba selle saavutamisele lähedal, siis tasub keskenduda ning kiita end just suure eesmärgi täitmisel.
8. Ära käitu nagu robot!
Inimeste käitumine sarnaneb tihti robotile. See tähendab, et tehakse asju lihtsalt harjumusest või teiste inimeste eeskujul, mitte aga eesmärgipäraselt. Selline käitumine võib kujuneda takistuseks eesmärgi saavutamisel. Küsi endalt, kas sinu harjumused aitavad sind eesmärkide täitmisele lähemale või viivad sellest hoopiski kaugemale?
9. Unusta eesmärk vaid mõtle, miks Sa seda teed!
Eesmärgid peaksid olema seatud, et täita mingit kindlat ülesannet, mille oleme enesele seadnud. Kuid asjal on ka tumedam pool. Kui eesmärgi täitmiseks on seatud liiga spetsiifilised tingimused, on neisse väga lihtne takerduda. Näiteks, kui oleme endale täitmiseks liiga palju ülesandeid võtnud, (sealhulgas ka pisikesi ning üldplaanis ebatähtsaid) siis võib juhtuda, et suur hulk tähelepanust koondubki nende täitmiseks. Tähtsamatele tegevustele jääb aga vähem aega ja energiat. Halvasti seatud eesmärgid vähendavad motivatsiooni ning võivad kasvatada ebaeetilist käitumismustrit, mis lõppeb sellega, et jätame tähtsad tegevused tähelepanuta.
10. Tea, millal on aeg pidurit vajutada!
Mõnikord ei ole probleem asjaga alustamises, vaid selles, et on teada, millal on aeg asi lõpetada. Psühholoogid on leidnud, et mida enam on kulutatud ressurssi oma eesmärgi saavutamiseks, seda vähem tahetakse lõpetada. See esineb isegi juhul, kui plaan ei taha minna soovitud teed mööda. Ära ole peata ratsanik, vaid tea, millal on aeg hobuse seljast maha astuda ning eesmärki muuta!