Laenamine on paljude inimeste jaoks vältimatu samm, et parandada oma elukvaliteeti ja katta ootamatuid väljaminekuid. Siiski tuleb teha seda vastutustundlikult, et mitte sattuda rahalistesse raskustesse. Selleks tasub teada, millised on n-ö halvad ja head laenud.
Laenu võttes maksab endalt esmalt küsida, kas asi, mille jaoks ma laenan, peab vastu kauem kui kestab laenu tagasimaksmine? Näiteks oma kodu ostmisel laenuga või auto liisimisel on vastus ilmselt “jah”, tarbimisel puhul – reisimine, rõivaste ostmine – , on vastus ilmselt “ei”. Mõnikord on kasulikum soovitud eseme ost edasi lükata ning vajalik summa koguda. Teisisõnu, kui suudad maksta tagasi laenu koos intressidega, siis suudad tegelikult vajamineva summa ka koguda. Viimane variant on kokkuvõttes palju odavam, eriti puudutab see tarbimislaene ja järelmakse. Need liigituvad reeglina ka n-ö halbade laenude alla.
Mis on n-ö halvad ja head laenud?
Lihtsustatult öeldes teevad halvad laenud vaesemaks, head aga rikkamaks. Kust see hea ja halva laenu piir siis jookseb? Siin on üks võimalus mõelda nii: hea laenu oskad endale kasulikult tööle rakendada. See tähendab, et heast laenust saadav tulu on suurem kui selle laenuga seotud kulu. Halva laenuga on vastupidi, selle kulu ületab saadava kasu. Nii võiks puht rahaliselt seada indikatiivse piiri kümne protsendi juurde. Kui laenu krediidikulukus on suurem, on väga keeruline sellelt laenult ise suuremat tulu teenida. Järelmaksul ja tarbimislaenul on kõrge krediidikulukus, tavaliselt üle 15 protsendi. Kodulaenu krediidikulukus on pigem madal, 3-6%, ning seda võib lugeda heaks laenuks.
Halbade laenude liigkasutamise tulemuseks on üldiselt ülejõu käiv laenukoormus, mis mõjub omakorda halvasti elukvaliteedile. Hea laen parandab finantsilist olukorda läbi tulude suurendamise või kulude vähendamise, see on reeglina madala intressiga ning võimaldab laenusaajal paremat kontrolli tagasimaksmisel.
Näide: Toomasele jäi poes silma uus tuhat eurot maksev telefon ning silt selle juures, mis lubas järelmaksuga makstes, et intressimäär on ainult 1% kuus. Lähemalt uurides selgus, et lisaks tuleb maksta lepingutasu 10% algsummalt ning lepingu haldustasu 5% algsummalt, mis tähendab, et krediidikulukus on tegelikult seega vähemalt koguni 27% aastas (12*1%+10%+5%) ning aasta pärast tuleb tagasi maksta mitusada eurot rohkem kui on telefoni väärtus.
Mis on intressimäär?
Intress on laenu hind, mida tuleb krediidiandjale laenu kasutamise eest maksta ning selle suurust ehk intressimäära väljendatakse protsentides. Kui tuhande euro laenamise eest tuleb maksta aastas 150 eurot, on intressimäär 15 protsenti (150/1000).
Mis on krediidikulukuse määr?
Krediidi kulukuse määr (KKM) on lihtsustatult öeldes laenu kogukulu aastase perioodi kohta, mis arvestab kõiki laenu väljastamisega kaasnevaid kulusid. Kui tuhande euro laenamise eest tuleb maksta lepingutasu sada eurot ja intressisumma on 150 eurot, on krediidikulukus 25 protsenti ((100+150)/1000).
Kuidas vältida võlgadesse sattumist?
Tehke põhjalik eelarveanalüüs. Enne laenu võtmist analüüsige oma sissetulekuid ja väljaminekuid ning veenduge, et suudate laenumaksetega toime tulla. Laen on kohustus ja laenatud summa tuleb tulevikus koos intressiga tagasi maksta. Lisaks krediidi tagastamisele tuleb alati arvestada muude täiendavate kuludega, näiteks intress, lepingutasud, krediidihaldustasud jne. Jälgi, et igakuiselt tagasimakstavad finantskohustused ei ületaks kolmandiku pere sissetulekust.
Võrdle erinevaid laenupakkujaid. Tutvuge erinevate laenupakkujate tingimustega, võrrelge intressimäärasid ja tasusid ning valige endale sobivaim variant. Tehke kindlaks, kui suur on asja krediidikulukuse määr.
Valige sobiv laenutüüp. Kui võtate laenu, mõelge sellele, kas see toetab teie eesmärke ja kas selle tingimused on arusaadavad.
Pidage kinni maksegraafikust. Jälgige hoolikalt oma laenulepingu tingimusi ja tagasimaksegraafikut ning ärge jätke makseid vahele, et vältida hilinemisega kaasnevaid kulusid ja probleeme.
Küsige nõu finantsnõustajalt. Kui näete, et laenumaksete korrektse tasumisega võib lähiajal probleeme tekkida, tuleks võimalikult kiiresti laenuandjaga ühendust võtta, et koos olukorda hinnata ja lahendusi otsida. Nii on võimalikud kulutused tulevikus väiksemad (viivis, lepingutasud, menetlustasud, kohtutäituri tasud jne). Samuti tasub arvestada, et on kasulik, kui teil säilib korrektne makseajalugu. Lisaks laenuandjaga suhtlemisele võid esiteks nõu küsida võlanõustajatelt, kes tegutsevad üle Eesti ning teiseks saada tasuta õigusabi, mida riigi rahastamisel pakutakse.
Kolm küsimust, mida enne laenu võtmist endalt küsida
- Kui palju on võimalik laenata, et tulla toime nii laenu igakuiste tagasimaksetega kui muude igakuiste finantskohustustega?
- Kui pikk on sinu jaoks optimaalne laenu tagasimaksmise tähtaeg ning krediidi kuumakse?
- Kui palju läheb võetud laen kokku maksma ehk kui palju pead maksma intressi ja muid võimalikke tasusid?
Nendele küsimustele vastamiseks on võimalik asjatundlikku nõu saada panga või mõne muu krediidipakkuja laenuhalduritelt, kuid lõpliku otsuse pead siiski tegema ise.
