Ettevõtja küsib: kui palju saab kohustuse rikkumise korral viivist nõuda?

VASTUS:

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (leitav Eesti Panga kodulehelt). Sel aastal enne 1. juulit 2013 oli see määr 0,50%. Sellele lisandub veel kaheksa protsenti aastas. Seega oleks seadusejärgne viivis 8,5% aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siiski tuleb arvestada sellega, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda kohtus selle vähendamist, kui viivis on ebamõistlikult suur. Viivise vähendamist ei või aga nõuda pärast seda, kui võlgnik on viivise tasunud.

Kokkulepe, millega välistatakse majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult viivise nõudmine, on tühine.

Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlgnik ei või tugineda kokkuleppele, millega piiratakse viivise nõudeõigust, kui see kokkulepe on võlausaldaja suhtes asjaolude kohaselt äärmiselt ebaõiglane. Võtmeküsimus on siin, kas madalam viivisemäär on kõiki üksikjuhtumi asjaolusid arvesse võttes võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane või mitte. Selle pinnalt tuleb hinnata, kas võlgnik saab vastavale kokkuleppele tugineda või mitte. Kõnesolevat sätet ei kohaldata tarbijate suhtes, see tähendab, et kui võlgnik on tarbija, siis võib kokku leppida madalamas viivisemääras ja ka selles, et tarbijalt viivist ei nõuta.