Riigikohus tegi oktoobri algul otsuse asjas, milles selgitas tuulikutest tuleneva müra talumiskohustust ja haldusorgani tõendamiskoormist müraga seotud vaidluste puhul. Riigikohus tunnistas oma otsuses õigusvastaseks Tamba tuulegeneraatorite nr 1 ja 2 ehitus- ja kasutusload, kuna väljastatud load on vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga ning kaebajat ei kaasatud ega teavitatud nõuetekohaselt.
Kaebuse tuulegeneraatorite ehitus- ja kasutuslubadele esitas generaatorite kõrvalkinnistu omanik A. Alberg. Kaebaja leidis, et detailplaneeringus lubatust kõrgemad ja võimsamad tuulegeneraatorid tekitavad kaugemale kanduvat müra ning suurem on ka jäätükkide lendamise ohutsoon, varjutuse ulatus ja visuaalne reostus. Mingeid mürauuringuid ei olnud nende konkreetsete tuulikute mõju kohta enne lubade välja andmist tehtud.
Kohus rõhutas antud asjas esmalt, et isegi allapoole kehtestatud piirnorme jäävat müra peab isik taluma vaid siis, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi asjakohase isiku huve kaitsvate õigusnormidega. Kuna antud juhul olid ehitus- ja kasutusload vastuolus kehtiva detailplaneeringu olulise tingimusega – tuulikute kõrgusega – ning kaebaja jäeti nõuetekohaselt loamenetlustesse kaasamata, otsustas kohus kasutusload tühistada.
Samuti selgitas kohus tõendamiskoormuse jagunemist taolistes vaidlustes. Haldus- ja ringkonnakohus tuginesid asja lahendamisel mürataseme, varjutamise ja jäätamise hindamisel kolmanda isiku ja vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud ekspertarvamusele. Kohtud leidsid, et kuna kaebaja keskendus oma argumentides vaid selle ekspertarvamuse kritiseerimisele ega esitanud omapoolseid tõendeid müratasemete kohta, võib järeldada, et müratasemete ületamist ei esine. Riigikohus sellega ei nõustunud, leides, et ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste tegemisel menetlusnorme rikkudes on tõendamiskoormus haldusorganil. Kohtud peavad sel juhul sisuliselt analüüsima ka kaebaja vastuväiteid, mis seavad kahtluse alla haldusorgani esitatud tõendid.
Vaata Riigikohtu otsust nr 3-3-1-15-16
