Tänavune aasta on kaasa toonud märgilise muutuse alusetult makstud toetuste tagasinõudmise menetluspraktikas – ka füüsilised isikud võivad vastutada toetuste tagasimaksmise eest. Riigikohus esitas juba 2022. aastal Euroopa Kohtule küsimuse, kas alusetult saadud toetuse tagasimaksmist saab nõuda ka füüsilistelt isikutelt, kes eeskirjade eiramises osalesid. Kriminaalasi, mille raames eelotsusetaotlus esitati, käsitles juhtumit, kus ettevõtte esindajad esitasid PRIA-le tahtlikult valeandmeid ja ettevõttele maksti seega Euroopa Liidu rahastatavaid põllumajandustoetusi alusetult.

Euroopa Kohus kujundas seisukoha, põhinedes mitmel määrusel, mis puudutavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning liidu finantshuvide kaitset. Need määrused näevad ette, et liikmesriikidel on kohustus nõuda alusetult välja makstud toetus tagasi ja seda võib nõuda mitte ainult toetusesaajatelt (nt ettevõte), vaid ka isikutelt, kes on seotud toetuse alusetu saamisega. Lühidalt öeldes: Euroopa Kohus leidis oma veebruaris tehtud otsuses, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatud ja pettuse teel alusetult saadud toetuse tagasimaksmist võib nõuda ka teistelt seotud osapooltelt, sh füüsilistelt isikutelt, kes esitasid tahtlikult valeandmeid toetuse saamiseks.

Eeskirjade eiramise mõiste tähendab ettevõtja mis tahes tegevust või tegevusetust, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu õigust ja millel on negatiivne mõju liidu finantshuvidele. Seega on näha, et eeskirjade eiramise mõiste on lai ja hõlmab nii nõuete rikkumist kui ka pettust. Isikute ring, kelle suhtes võib haldusmeetmeid ja -karistusi kohaldada, on määratletud kui füüsilised ja juriidilised isikud, kes on eeskirju eiranud, samuti isikud, kes on eiramises osalenud või kes peavad tagama, et eiramisi ei toimuks.