Ülevaade kohtulahendist rahvusvahelises siirdehindade määramise praktikas.
Tetra Paki kaasus illustreerib asjaolu, et siirdehinna määramise puhul ei saa tegemata jätta korrektset võrdlusandmete analüüsi. Taani maksuhaldur suurendas Tetra Pak Processing Systems A/S-i maksustatavat tulu puuduliku siirdehindade dokumentatsiooni ja pidevate kahjude tõttu. Taani ülemkohus jõudis otsusele, et ettevõtte esitatud siirdehinna dokumentatsioon ei vastanud nõuetele, kuivõrd dokumentatsioonis puudus pädev võrdlusandmete analüüs.
Siirdehinna määramise üheksa sammu
Mis oli kohtuasja sisu?
Taani ettevõte Tetra Pak Processing Systems A/S on osa Tetra Paki grupist, mis omakorda kuulub Tetra Laval gruppi. Tetra Pak Processing Systems A/S on osa Tetra Paki grupi ärivaldkonnast “Processing Solutions”, mis moodustab ligi kümnendiku tervest grupist.
Tetra Pak Processing Systems A/S (edaspidi Tetra Pak) arendab ja toodab jäätisetootjatele töötlemisseadeid, mida turustatakse gruppi kuuluvate edasimüüjate kaudu. Tootevalik on lai – eraldiseisvatest masinatest, näiteks sügavkülmikud, kuni tervete töötlemisüksusteni. Seotud isikutest edasimüüjate kaudu on kontsern esindatud enam kui 165 riigis kuuel kontinendil. Kontsernisisesed tehingud Tetra Paki ja edasimüüjate vahel hõlmavad töötlemisseadeid, varuosi, teenindust ja täiendusi.
Kohtuasi käsitleb Tetra Paki maksustatava tulu suurendamist aastatel 2005–2009. Taani maksuamet tegi 16. detsembril 2011 otsuse suurendada Tetra Paki maksustatavat tulu kokku 353 384 000 Taani krooni (ligi 47 500 000 euro) võrra. Maksuameti hinnangul ei lähtunud Tetra Pak seotud isikutega tehingute tegemisel turutingimustest.
Kõrgem halduskohus leidis, et Tetra Paki siirdehinna dokumentatsioon aastatel 2005–2009 ei hõlmanud võrdlusandmete analüüsi ja seetõttu põhines õiglane siirdehinna määramine ainult Tetra Paki hinnangul. Dokumentatsioonis ei olnud adekvaatselt analüüsitud, kui suurt kasumit teeniksid mitteseotud isikud analoogse tehingu korral. Siirdehinna määramisel toetus Tetra Pak hinnangulistele müügiarvudele, tehingutele seotud müügiettevõtetega, tehingutele muude grupi ettevõtetega ja müügiarvudele, mida ei saanud omistada kindlatele tootegruppidele. Ehk teisisõnu olid siirdehinna määramise aluseks mitteusaldusväärsed ja ebasobivad andmed.
Nii Taani maksukohus kui ka ülemkohus olid arvamusel, et Taani maksuhalduril ei olnud võimalik Tetra Paki esitatud dokumentatsioon põhjal hinnata, kas ettevõte tegi tehinguid seotud osapooltega turuväärtuse printsiipi arvestades. Sedavõrd puudulik dokumentatsioon võrdsustati dokumentatsiooni esitamata jätmisega.
Võrdlusandmete kasutamine siirdehinna määramisel
Tetra Pak kasutas oma siirdehinna dokumentatsioonis edasimüügihinna metoodikat ja lähtus siirdehinna määramisel grupi müügiettevõtete ärikasumlikkusest. Edasimüügihinna metoodika rakendamisel lahutatakse toote lõppkliendile müümise hinnast edasimüüja brutokasumimarginaal. See brutokasumimarginaal peaks vastama turuväärtusele ehk olema õiglases seoses edasimüüja funktsioonide, riskide ja ettevõtluses kasutatava varaga.
Dokumentatsioonis välja toodud keskmine grupi müügiettevõtete kasumimarginaal oli perioodil 2006–2008 umbkaudu 7%, viidates asjaolule, et see on müügiettevõtete riskide, vastutuse ja investeeringute põhjal mõistlik. See kasumimarginaal põhines ettevõtte ärilisel hinnangul ehk ärikogemusel, turuolukorra tundmisel ja eelmainitud grupisisestel müügiarvudel. Tagantjärele on näha, et maksuhalduri jaoks jääb selline argumenteerimine nõrgaks ja ei vasta OECD kehtestatud siirdehinna määramise standarditele.
Kust leida siirdehinna turuväärtuse määramiseks sobilikke võrdlusandmeid?
Turuväärtusele vastava siirdehinna määramine eeldab sobilike turuandmete kasutamist. Missuguseid andmeid täpselt kasutatakse (näiteks ühikuhind, juurdehindlus kuludele, ärikasumi marginaal, tootlus varadelt vms) sõltub siirdehinna määramise meetodi valikust. Võrreldavaid andmeid võib leida nii grupi seest (näiteks grupi tootja müüb sama toodet samadel tingimustel nii seotud isikust edasimüüjale kui ka sõltumatule edasimüüjale) kui ka väljastpoolt (näiteks turuanalüüsid, andmebaasid).
Korrektne võrdlusandmete kogumine ja analüüsimine turuväärtuse leidmiseks on siirdehinna dokumentatsioonis kesksel kohal. Grant Thornton Baltic arsenalis on tööriistad, mida kasutavad siirdehindade turuväärtuse kontrollimisel ka maksuametid: need tööriistad on näiteks Bureau van Dijk Amadeus (Euroopa ettevõtete andmed), RoyaltyRange (litsentsitasumäärad), Valutico (ettevõtte väärtuse hindamine) ja S&P Capital IQ (mitmete varaklasside reaalaja andmed).
Loe lisaks: Siirdehind kohtupraktikas: Soome maksuhaldur vs. A Oy
