KÜ ettevõtlustulu

Selle teema sisu on raporteeritud ebasobivaks

  • Helve | 06.04.2023 kell 09:55

    Tere.
    KÜ rendib telefonifirmale maja katusel antenni. Aasta tulu 2200, millest tekkib Kü-le kasum. Kas üldkoosoleku otsusega võib kogunenud kasumi kanda bilansi passiva kontole “Ettemakstud remondifond”? Kas seda tuleks deklareerida maksuametis, kas tuleb maksustada?

  • :) | 08.04.2023 kell 10:44

    armas aeg, kas poleks siiski mõistlikum raamatupidaja palgata? Need küsimused näitavad küll, et KÜ raamatupidamisest ei jaga sa ööd ega mütsi. Siin on sihuke puder ja kapsad koos, et ei oska isegi arvata, mis käki veel kokku võid keerata. KÜ-l ei teki kasumit ja ehk täpsustad, kus sa seda veel deklareerida tahaks ja millena maksustada?

  • kü rp | 14.04.2023 kell 08:29

    Meie KÜ rendib samuti TV-firmadele katusepinda. Esitame arved ja saame ettevõtlustulu, mis läheb tulemiaruandesse reale Tulu ettevõtlusest. Sisuliselt on see puhas kasum, kuid KÜ-s peab nimetama seda tulemiks. Meie riigis praegu veel kasumit või tulemit ei deklareerita ega maksustata mitte kusagil. Aastaaruandes jääb see summa tulemi reale. KÜ juhatus võib teha üldkoosolekule ettepaneku TULEMI 2022.a. tulemi jaotamiseks, et kogu 31.12 seisuga tulem summas ……. jaotada remondifondi. Üldkoosolek teeb vastava otsuse. Näiteks üldkoosolek on 20.04.2023, siis raamatupidamises tehakse selle kuupäevaga kanne tulemi realt bilansireale Sihtotstarbeliste vahendite jääk (ja remondifondis suureneb rahasumma, mida saab 2023.a. remondieelarves kasutada).

    • :) | 14.04.2023 kell 09:37

      no asju tuleb nimetada õigete nimedega. Kasum tekib ikka ainult kasumit teenivatel ettevõtetel. Sellega, kui kasutada suvalisi nimesid, mis parasjagu meelde tuleb, sellega tehaksegi tihtipeale palju pahandust. Olen näinud ühistut, kes tõsimeeli soovis kasumi elanikele laiali jagada – kasum ju, nagu nende raamatupidaja seda nimetas.

  • kü rp | 14.04.2023 kell 11:23

    Nimeta kuidas tahad, lihtsalt KÜ ei või seda raha liikmetele peo peale jagada, vaid muudmoodi liikmetele kasu tuua. Näiteks meie jaotasime ühel aastal sellest saadud tulemist (lisaks TV-tulule rendime ka keldriruume ja saame nö. mittetöist tulu) suure osa KÜ resevkapitali (nagu OÜ-del on osakapital) suurendamiseks, kuna see oli kulude suurenemisel ajaga väikeseks jäänud. KÜ-de reservkapitali suurus ei ole üheski registris kirjas ja ei pea ühelegi instantsile sellest aru andma ega eraldi neile muudatusest teatama, üksnes aastaaruandes on see avalikult nähtav.

    • :) | 15.04.2023 kell 15:01

      reservkapitali kohta on olemas seadus, mis ütleb, milline see peab olema, mitte see ei ole elanike endi määrata. Ja ei ole nii, et nimeta kuidas tahad. Seadusekauge inimene võtabki sinu valesti nimetatust kinni ja hakkabki elanikel laiali jagama nagu ettevõtted kasumit jagavad. Antud juhul on ikka mõisted väga olulised, Ei maksa arvata, et kui sina tead, kuidas asjad on, siis on kõik vastavate seadustega täpselt sama hästi kursis ja saavad hoobilt sinu pkskõik millistest nimewtustest õigesti aru. Ei saa. Aga lugedes sinu kommentaari kulla kü rp, tundub, et ka sinul endale ei ole seaduste ja mõistetega kaugeltki kõik korras.

    • kü rp | 15.04.2023 kell 20:10

      § 48. Reservkapital
      Korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek.
      ==============
      Niipalju siis seadusest. Liidad KÜ poolt kõikidele omanikele väljastatud 2022.a. arved kokku ja jagad 12-ga. Tegelikult peab see koond korterite lõikes olema ka Äriregistrile esitatud aastaaruande lisana.
      Suurenenud kommunaalkulude tõttu võib ilmeksimatult tõdeda, et enamusel KÜ-dest on suure tõenäosusega reservkapital tegelikkuses oluliselt väiksem kui olema peaks. Ja see on täiesti üksnes korteriomanike otsustada kas nad üldkoosoleku otsusega suurendavad reservkapitali või mitte ja kas suurendamiseks maksavad juurde rahas või on see võimalik eelnevate aastate tulust (arusaadavamalt öeldes puhaskasumist) suurendada. Pärast KÜ asutamist ei kontrolli selle kapitali suurust enam mitte ükski instants. Üksnes pangalaenu taotlemisel võib pank pahandada, et reservkapital ei vasta seadusele ja laenu ei antagi sellele liialt väikese reservkapitaliga KÜ-le.

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.
Logi sisse Registreeru