Seepärast kogutaksegi tavaliselt remondifondi , et kui mingi töö tellitakse on raha olemas ja ei pea hakkama alles siis koguma kui arve juba laual. Kas siin on tegemist olukorraga, kus korteriomanikud ise pole olnud nõus raha eelnevalt koguma?

Korteriühistu kogub raha majanduskava alusel. Kui pole majanduskava ja aia värvimise kohta ei ole ka enamiku otsust, siis ei ole korteriomanikul kohustust selle eest maksta.

Arvan, et selline suhtumine, et kui pole majanduskava, mina ei maksa, ei aita seda elu seal majas kuidagi edasi. Inimesed peavad seal majas kokku leppima ja otsustama kuidas edasi. Kortereid ainult 7.

Aitab küll, sest siis ehk hakkavad ühistus asjad õigesti liikuma. Olukorra teeb rumalaks vaid see, et kurtja on ise juhatuse liige, kelle üks kohustus on majanduskava koostada ja see üldkoosolekule kinnitamiseks esitada.

Seitsme korteriga ühistul ei pea olema tegelikult üldse juhatust, kuid siis peab kulude tegemiseks olema kõikide nõusolek.

selle asemel et tulla siia foorumisse, tuleks inimesel teatada ühistu juhatusele oma hetkelisest maksejõuetusest ja asi lahendatud

See oleks veelgi kummalisem, kui juhatuse liige ei teaks ühistu koosolekust ega seal vastuvõetud otsustest midagi. Üldkoosoleku protokoll tuleb kõikidele omanikele 14 päeva jooksul teatavaks teha.

Tõenäoliselt ei ole selles ühistus mingit kirjalikku otsust vormistatud ja puudub ka majanduskava. Aia värvimist on võib-olla kuskil hoovinurgas omakeski arutatud ja agarad liikmed selle kohe teoks teha võtnud. Sellisel juhul ei ole korteriomanikul mingit kohustust kulude kandmisest osa võtta.

Kui üks maksab ja teine ei maksa, tekitab see ainult tüli ja pahandust. Majas peab aga edasi elama. Nii tekib ka järgmise kuluga keegi, kes ei maksa, sest pole asjast kuulnud ega näinud. Ei too see “oma õiguse” tagaajamine midagi head.

Oletame, et kui majas on 7 korterit, siis on tegemist suht väikese kahekorruselise elumajaga, mille juurde kuulub suht suur aed, Vähemalt Tallinnas on selliseid aiaga piiratud maju palju. Omanikud peavad korras hoidma nii maja kui ka aia. Alla 10 korteriga KÜ ei pea riigile aastaaruannet esitama, vaid tegutsevad omapäi. Kuidas nad arvestust peavad ja kes ning kuidas nende maja eest hoolitseb, on nende endi teha. Tavapäraselt ei taha keegi juhatuses olla ja kes tahab, see juhatab seda maja nagu oma isiklikku. Kas aed oli vaja värvida? Tõenäoliselt oli. Oletan, et küsija ise majas ei ela, kui ei näinud ega kuulnud kui alustati aia värvimisega. 7 korteri puhul on raske uskuda, et naaber ei tunne kasvõi nägupidi naabrit, kes majas tegelikult elab ja küsida teistelt naabritelt üksikasju aia värvimise kohta. Räämas aia eest võib linnalt ka trahvi saada. Vajalikud tööd tuleb lõpptulemusena kõikidel korteriomanikel kinni maksta, tahad või ei taha. Väikeste KÜ-de viga ongi see, et remondiraha ette ei koguta, tahetakse üliodavalt elada ja kui mingil ajal on vaja hakata millegi eest maksma, siis äkki on omanikel näpud põhjas.

Ja kui ühistu jätab maksmata juba tehtud tööde eest, siis juhtub see, et ta ei saa tellida enam ühtki tööd oma majale ilma et tasuks ette. Info levib. Tegelikult kannatavad kõik.

Üldiselt olen Kaire kommentaaridega nõus, aga koomiline on see lugu küll. “Äkki tulid aiavärvijad” – no vanast öeldi, et äkki võib püksi tulla, aga aiavärvijad nüüd küll nii äkki ei tule :)
Kala hakkab mädanema peast, antud juhul teil kui korteriomanikul tuleks kutsuda kokku KÜ erakorraline koosolek ning asi seal ära lahendada (juhatus välja vahetada, ise ka sealt tagasi astuda). Te ei pruugi olla ainus omanik 7-st kes sellise tööga või nii äkilise väljaminekuga nõus polnud. Aiavärvimine pole ka mingi erakorraline töö nagu kanalisatsiooniummistus või veeavarii, mille peab ette võtma isegi kui selleks vahendeid pole. Pole kuulnud KOV-st, kus värvimata aia eest trahve tehtaks. Isegi Päästeamet annab puuduste kõrvaldamiseks reeglina aega ca aasta. No võibolla sai see aasta teil nüüd täis ja pidigi töö ära tegema :)