ikka peavad ühistu liikmed täiendava sissemakse tegema

Alati mingi lisaraha küsimisega suured probleemid, kuidas oleks kõige arusaadavam neile seletada, et see vajalik?

teha teatis,kus toodud osakapitali suuruse nõue ja sanktsioonid,kui nõuet ei täideta, seejärel tuua arvestuskäik ja sealt edasi osamakse suurus

Kas teie Kü-l raamatupidajat pole? Maksate igas kuus ju remondifondi(või kuidas seda keegi nimetab) ja see arvatavasti kasutamata. MIna võtaksingi sealt ja kannakas osakapitali suurendamiseks.Kui vaja,laseks selle otsuse üldkoosolekult läbi.Kas see suurendamine oli (on) vajalik laenu saamiseks?

Võtame samm-sammult:
Juhatus otsustab: 1.suurendada ühistu osakapitali 10.0 kr/m° kohta. seoses millega ……….
2. Kuidas suurendada a)täiendava kogumise teel v
b) eelarve muutmise teel.

MT-le: MIna võtaksingi sealt ja kannakas osakapitali suurendamiseks.- nii ei või ei raamatupidaja või kes iganes.
Kui pole korrektset raamatupidamist siis helista.5196 7575

jah,loomulikult ei saa osakapitali suurendada muude olemasolevate varade arvelt, osakapitali saavad suurendada x krooni võrra ainult ühistu liikmed suunatud sissemaksete tasumisel ühistu kontole.

Ma mõtlesingi, ehk tohib nii,et meil on halduskuluna arvel mingi raha,kas seda ei või selest võtta. Rahadega kõigil raske ja hea, kui igakuised arvedki makstakse;(

Ei mõista kuidas saab halduskulu arvel olla? MT jälle:(MIna võtaksingi sealt ja kannakas osakapitali suurendamiseks.) Kuidas tuleb selgeks teha ET nii ei tehta

Teeil tuleb esmalt aru saada, milleks on KÜ-l mõeldud osakapital ja miks pank nõuab selle suurendamist.
Osakapital on selleks, et KÜ-l oleks vahendeid, mille arvelt katta igakuiseid püsikulusid ja kuna omal ajal määratud kapitali suurus seda enam ei kata, siis ongi vajalik selle tõstmine.
Halduskulud on aga selleks, et saaksite katta muid jooksvaid pisikulusid näiteks kui toru läeb katki jne jne.
Ehka siis ka ootamastuste tarbeks peab olema vahendeid aga vahendeid peab jaguma ka selleks, et katta püsiva iseloomuga kulud.
Kuna teil aga hetkel vahendeid ikka väga vähe, sisi ongi vaja neid juurde.
Vaadates Teie KÜ imeväikest kapitali, siis mul on tunne, et alustades Te jätsite selle kohustusliku kapitali kogumata üldse ja seepärast selline olukord.
Saan aru, et inimestel raha niigi vähe aga samas ei pea see tõus olma ju päeva pealt -jagage osadeks ja makse jupiti

Kunagi sai kogutud osakapitali aastaid tagasi kui loodi KÜ, siis aga ei maksnud kõik. Osakapital koguaeg olnud 2450. Küsimus aga selline, et kas seda korjama hakates peaks summa võrtselt korterite vahel jagama või ruutmeetrite järgi. Ja need kes alkselt maksid neilt võtan makstud summa maha? Kas oleks mõtekas kogutav raha korraga nõuda või ära jagada, praegu raha nõuda keerulised ajad.

Kuidas te siis tookord kogusite ? See 2450 on ju reaaalselt kellegi osa/raha ja see peaks ju näha olema kes kui palju on maksnud.
Muidugi on aluseks korteru ruutmeetrid! pole ju loogiline et ühel on pool maja kes ja teisel üks tuba ja summad jagame võrdselt.
Seega koosoleku otsus peaks olema suurendad vastavalt korteri ruutmeetritele ja kui siis korter on 50 m2 seega summa 500 eek
kui korter on 100 m2 siis summa 1000 eeku
Kanded teeks siis
D nõue korteriomanikule
K osakapital
No ja otsuse võiks vastu võtta kui ruttu korteriomanikud peavad sissemaksed tegema. No näiteks võiks ju ka igakuiselt mingi summa sisse maksta kuni kohustus täidetud.

Lisaksin ka omalt poolt juurde:
Kuna Teil on vaja tõsta omakapital tasemele 10.- m2, siis kindlasti tuleks arvestada ka neid makseid, mis on teatud elanike poolt omal ajal tehtud, sest nemad on ju juba miski osa sellest 1+.- m2 kohta sisse maksnud (ei ole ilus küsida neilt, kes juba maksnud topelt ja jätta teised "rõõmustama" näe lollike maksis siis ja maksab täna ja ei juhtunud minuga midagi, kui ei maksnud eelmisel korral vat ei maksa ka täna).
Ja kindalsti tasuks kalaluda maksete jagamist, sest korraga tekitab meelehärmi aga jupiti usun, et saavad hakkama, sest tegelikult tahavad ju nemad kah ilusat maja :)

Seeaeg mina ei tegelenud sellega, aga on nimekiri, kes siis maksis 50 krooni ja saadigi 2450. Kõik maksid võrtselt 50 krooni. Muidu 60 korterit.

Siis tuleb tõdeda, et Teie KÜ on juba asutamisel jätnud järgimata KÜ seaduse § 8 sätestatud nõude osakapitali suuruse kohta http://rmp.geenius.ee/mittetulundus/korteriyhistuseadus/723/#g723 ja kogunud liiga vähe raha. 50.- korteri kohta 1 kuu kulude katteks oli ka aastaid tagasi ikka selline summa, milel eest ei saanud ei kulusid katta.
Ja ilmselt tuleb teil inimestele nii ka selgitada.

Aga nüüd tekkis mul hoopis küsimus, et kas pank ikka nõuab Teil osakapitali suurendamist? Äkki nõuab hoopis, et igakuised kogutavad remonditasud oleks 10.- m2 (sest panka üldjuhul huvitab ju see, kui suured on igakuiselt kogutavad tasud, et jõuaksite laenu tagasi maksta.)

Laenu lepingus oli selline punks kohe, et korteriühistu on kohustatud suurendama osakapitali tasemele vähemalt 10,00 Eesti krooni iga korterielamu ruutmeetri kohta.
Aga mul siit uus küsimus kas vale,et kogu majandamiseks meil arvel üks rida halduskulud, nii siis remonditarbeks kui esimehe palk ja vahest kontoritarbed. See on meil 6,40 m2.
Vabandan olen toores veel, aga loodangi et saan abi õppimiseks kuidas õige.

Remondifond peaks ikka olema täiesti omaette summa, millest teisi kulutusi ei tehta. Selle peaks ka välja viima vastavalt korteri suurusele.
Muud halduskulud, on mis iganes need ka ei ole, palgad, kantstarbed… jne need peaks vastavalt aasta eelarvele kuude lõikes ära jagama.
korteriomanik peaks ikka saama arve kus erinevad read kirja , no näiteks
vesi
prügi
elekter
gaas
remondifond
halduskulud
osakapital
Siis iga inimene saab aru ka mille eest kui palju maksab.

Kui korteriühistu on kohustatud suurendama osakapitali tasemele vähemalt 10,00 Eesti krooni iga korterielamu ruutmeetri kohta. Hetkel see aga 2450 siis. Kas siis tuleb koguda 2411,4(maja ruutmeetid*10-2450.
Siis veel kui panen arvele eraldi rea osakapital, kõik ei maksa kogu arvet vaid niipalju kui võimalik kus ma siis tean mis osakapitaliks?

Kindlasti peab arvele iga kululiigi eraldi reaga panema,mul vahel kümme rida arvel,siis elanikel kohe selge pilt,mille eest maksavad.
Osakapitali rida võrdselt panna ei saa,see arvestatakse m2 järgi ja kui osadel on mingi sissemakse juba tehtud,peab seda arvestama.
Kui kuu algul saadad arved ja paned osakapitali rea ka täies mahus,siis peaks ju osakapital välja tulema,mis sest et osa elanikke maksab hiljem,see jääb ülesse "Nõuded liikmete vastu"Ega siis laekumist ei arvestata kululiikide järgi.

Maret kas teil eelarvet ei ole? kuidas tuli 6,40kr/m² kohta?
Ühistu majanduskulud on haldus.hooldus,heakord ja remondifond on sihtotstarbeline mida ei või muuks kui hoone remonttöödeks kasutada. Vähemalt arvel peab olema rida haldus (juhtimine,raamatupidamine)+hooldus (pisiremont ukseklaaside.-lukkude, avariide kõrvaldamine jne.)+heakord (sise ja välisloristus kulud)ERALDI rida remondifond.

Ma suht algaja ja hakkasin tegema endise raamatupidaja järgi ja arvel read ainult võlg, soojus, vesi prügi ja haldus. Halduskulude alt on läinud kõik, nii juhatuse esimehe kuludest kuni remondikulude kui laenu tagasimaksmine. See 6,50 on saadud, kui kuu kulutused kokku arvestada,et kõige vajaliku eest saaks maksud. Nüüd aga mõistan et see vale.

Aga selline küsimus kui tollajal maksnud koeteriomanikud on vahetunud kas siis tuleb täisumma maksta või kuna eelmine omanik ka maksis siis see loeb ka?

Jah vana loeb