• Akivi |

    Tere
    Teenusepakkuja saadab arve kogu maja kulule, välja toodud kulunud kandid. Mul on kulujaotuse tabel, kuhu sisestan andmed. Ühistu on väike, alla 20 korteri. Üldjuhul iga korter (välja arvatud 2 korterit, millel puudub mõõtur) saadab oma veenäidud uue kuu alguses. Kogu “ülekulu” maksavadki kinni need 2 korterit. Nendele korteritele, kes peaksid mitte oma näitu saatma, arvestan ma keskmise kulu järgi veekulu.

     

    Üks korter pole teavitanud oma näite alates jaanuar 2018. Detsembri alguses käis ühistu esinaine näite mitte teatanud korteris näite küsimas. Antud korteri tegelik kulu (näitude järgi) oli viimasel kuul, ehk siis novembris, 36 kanti.

     

    Teenusepakkuja ühistule esitatud arve kogukulu majale oli 81 kanti. Kui nüüd kõik näidud failis (valemiga) kokku arvutada, tuleb nö ” ülekulu” -29 (miinus 29). Ehk siis kokku oleks nagu “kulutatud” 110 kanti. Kuidas seda kõike nüüd kajastada ja korda teha? Selle järgi oleksid nagu ju need 2 korterit maksnud selle 29 kanti kinni.

     

    Palun abi. Kuidas asi korda saada?

  • Kaire. |

    Kui positiivne veevahe on siiani jagatud kahe veemõõtjata korterite vahel, siis tuleb ka negatiivne veevahe nende vahel ära jagada ehk enammakstud veekulu neile tagasi arvestada.

  • Akivi |

    Kuidas ma seda peaksin tegema? Kulujaotuse tabel peaks ju ka klappima peale seda.
    Kas oskab keegi veel midagi pakkuda välja?

  • Kaire. |

    No see kulujaotustabel peaks oskama ka negatiivset vahet jagada või ei ole seal valemid korrektsed. Sellisel juhul tuleb paber ja pliiats appi võtta.

  • Joosep |

    Teemapüstituses on aasta ja kuu kulud risti rästi. Kui üks korter pole aasta algusest alates näite teatanud, siis kuidas tuleb novembri veekuluks 36 kanti. Või on see 36 alates aasta algusest?
    Kui sellele korterile on ka tehtud keskmisele või vanadele näitudele põhinevat arvestust ja nüüd on tegelik number teada, siis tuleks esmalt ümberarvestada selle korteri veearved.

  • Ivika |

    Tere
    Sellele korterile on arvestatud iga kuu nö keskmise järgi. See 36 kanti tuleb aasta peale kokku.

  • Kaire. |

    Tavaliselt, kui veekulu arvestatakse keskmise järgi, siis liigub ka arvesti näit selle keskmise võrra edasi. Kui lõpuks kunagi näit saadakse, siis on kohe näha, kas keskmise järgi on tasutud rohkem või vähem ja kui palju. Sellisel juhul peaks iga kulujaotustabel õige summa arvutamisega ja näiduvahede jagamisega ise hakkama saama.

     

    Mina nii saingi aru, et see 36 kanti on tegeliku tarbimise ja keskmise vahe, mis korteril tuleb novembris juurde maksta. Kui see 36 kanti on aga tegelik kogutarbimine jaanuarist kuni siiani ja veenäitu on hoitud kogu see aeg muutumatuna, siis tuleb esmalt sellest 36 kandist lahutada keskmise järgi arvutatud veekulu, nii et novembri arvele läheb ainult see summa, mille võrra on korter keskmise järgi vee eest vähem või rohkem tasunud. Veevahe, mis peale seda ümberarvestust järgi jääb, olgu see siis positiivne või negatiivne, jagatakse ära kahe mõõtjateta korterite vahel. Tõenäoliselt tuleb see arvestus teha käsitsi.

  • Akivi |

    Suur tänu vastajatele. Sain asja lahendatud. Aitäh!

  • Vastamiseks pead olema sisse logitud.