Perioodil 15.12.2021 – 14.06.2024 võib jaekaubanduse sektoris töötada töötaja algatusel sõlmitud muutuvtunni kokkuleppe alusel. Osalise tööajaga töötav töötaja saab teha kuni kaheksa muutuvtundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Muutuvtunnitöö on vabatahtlik ja igakordselt vähemalt 24 tundi ette kirjalikult kokku lepitav.
Mida tähendab muutuvtunni kokkulepe?
Alates 15. detsembrist 2021 on jaekaubanduse tegevusalal (EMTAK kood G 47) tegutseval tööandjal võimalus oma töötajatega sõlmida muutuvtunni kokkuleppeid. Jaekaubanduse sektoris töötavad töötajad võivad lisaks oma tavapärasele osalisele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kirjaliku muutuvtunni kokkuleppe alusel. Muutuvtunni kokkulepe annab nii töötajale kui tööandjale paindlikuma võimaluse töö planeerimiseks. Selliseid kokkuleppeid on võimalik sõlmida kuni 14. juunini 2024.
Muutuvtunni kokkuleppe sõlmimise algatajaks saab olla vaid töötaja. Muutuvtunni kokkuleppe sõlmine on vabatahtlik. Tööandja ei saa sundida töötajat muutuvtunni kokkulepet sõlmima ega muutuvtundide alusel tööd tegema. Kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib muutuvtunni kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi vähemalt 24 tundi ette kirjalikult kokku lepitavad.
Muutuvtunni kokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes
- töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja
- kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär (2023. aastal 5,16 eurot).
Tavapärane tööaeg ja muutuvtunnid ei tohi kokku ületada täistööaega. Oluline on, et kokkulepe oleks kirjalikus vormis ja allkirjastatult.
Muutuvtunni kokkuleppe võib sõlmida nii tähtajatult kui tähtajaliselt, kuid tähtajatu kokkuleppe puhul tuleb arvestada, et kokkulepe kaotab kehtivuse hiljemalt 14.06.2024.
Muutuvtunni kokkuleppega töötaja puhul tuleb töötamise registrisse lisada märkus, et töötajaga on sõlmitud muutuvtunni kokkulepe, kuid töötaja töökoormust teisiti märkima ei pea.
Muutuvtunnikokkuleppe võib sõlmida 17,5 protsendiga tööandja töötajatest. Vastav protsent tuleb võtta kõigist tööandja töötajatest (st arvesse lähevad ka töötajad, kes ei tee muutuvtunde), kes on töötamise registrisse kantud.
See tähendab, et muutuvtunnikokkuleppe võib tööandja, kelle juures töötab:
- 6–11 töötajat, sõlmida 1 töötajaga,
- 12–17 töötajat, sõlmida 2 töötajaga,
- 18–22 töötajat, sõlmida 3 töötajaga,
- 23–28 töötajat, sõlmida 4 töötajaga,
- 29–34 töötajat, sõlmida 5 töötajaga,
- 35–39 töötajat, sõlmida 6 töötajaga,
- 40–45 töötajat, sõlmida 7 töötajaga,
- 46–51 töötajat, sõlmida 8 töötajaga,
- 52–57 töötajat, sõlmida 9 töötajaga,
- 58–62 töötajat, sõlmida 10 töötajaga, jne.
Kui töötajate koosseis pärast kokkulepete sõlmimist muutub (nt keegi lahkub töölt), ei pea osakaalu säilitamiseks töötajaga tühistama muutuvtunni kokkulepet. Samas iga kord, kui tööandja sõlmib uue muutuvtunni kokkuleppe, tuleb tööandjal arvestada selle hetke töötajate arvuga ning kokkuleppeid ei tohi sõlmida rohkem kui 17,5%-ga oma töötajatest.
Kui palju võib töötaja muutuvtunni tööd teha?
Muutuvtunni kokkuleppe järgi on töötajal võimalik lisaks kokkulepitud tööajale teha kuni kaheksa tundi tööd seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Kokkulepitud tööaeg ja muutuvtunnid kokku ei tohi ületada täistööaega.
Muutuvtunni kokkulepe ei tähenda seda, et ületunde ei saa tekkida. Kui töötaja töötatud tundide arv ületab töölepingus kokkulepitud tööaega ja maksimum muutuvtunde, on tegemist ületundidega, mille eest tööandjal tuleb tasuda vastavalt töölepingu seaduse §-s 44 kehtestatud tingimustele.
Siiski võivad tööandja ja töötaja võivad olla kokku leppinud ületunnitöös ka juhul, kui maksimum muutuvtundide arv pole ületatud. Näiteks ootamatu vajaduse korral võivad tööandja ja töötaja olla kokku leppinud ka ületunnitöö tegemises.
Muutuvtunni kokkulepe ei tähenda seda, et kogu tööaja võib kokku leppida tööajavahemikuna. Töötajal peab olema töölepingus kokku lepitud kindel tööaeg, millele lisaks võivad töötaja ja tööandja sõlmida muutuvtunni kokkuleppe.
Alljärgnevas tabelis on välja toodud, kui palju muutuvtunde võib tööandja töötajaga kokku leppida:
| Töötaja osaline tööaeg seitsmepäevase ajavahemiku jooksul | Lubatud muutuvtunnid seitsmepäevase ajavahemiku jooksul |
| 12-32 tundi | 8 muutuvtundi |
| 33 tundi | 7 muutuvtundi |
| 34 tundi | 6 muutuvtundi |
| 35 tundi | 5 muutuvtundi |
| 36 tundi | 4 muutuvtundi |
| 37 tundi | 3 muutuvtundi |
| 38 tundi | 2 muutuvtundi |
| 39 tundi | 1 muutuvtund |
Muutuvtundide pakkumine töötajale
Tööandjal tuleb töötajale muutuvtundide alusel töötamise vajadusest vähemalt 24 tundi ette teatada.
Tööandja peab muutuvtunnid lisama ka tööajakavasse, kuid siis tuleb samamoodi järgida, et töötaja teaks muutuvtundide tegemisest ette vähemalt 24 tundi. Kuivõrd tavapäraselt lisatakse töötunnid tööajakavasse kuu alguses, siis näiteks muutuvtundidest, mis tuleb ajakava järgi teha kuu keskel/lõpus, on töötaja teadlik juba tööajakava saamisel (järelikult on täidetud ka vähemalt 24-tunnine etteteatamine). Samas võib esineda olukordi, kus tööandjal tekib ootamatu vajadus tööajakava muuta (nt mõni töötaja haigestub). Sellisel juhul võivad tööandja ja töötaja tööajakava muutmises kokku leppida ning tööandja võib pakkuda muutuvtunni alusel töötamist sellest 24 tundi ette teatades.
Oluline on silmas pidada, et töötajal on õigus muutuvtundidest keelduda, isegi kui tööandja on muutuvtundide tegemise vajadusest õigeaegselt ette teatanud.
Muutuvtundidega nõustumine
Muutuvtunnid on vabatahtlikud ning eraldi kokkulepitavad. See tähendab, et töötajal on kohustus töötada vaid lepingus kokku lepitud osalise tööaja ulatuses ning muutuvtundidest on töötajal õigus keelduda.
Töötaja peab iga kord eraldi kinnitama pakutavate muutuvtöötundide vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt kirjalikult, SMS-iga, e-kirja teel). Muutuvtunni kokkuleppe sõlmimist ei loeta töötaja nõusolekuks. Nõusolekut tuleb küsida iga kord, kui tööandja pakub töötajale muutuvtunnitööd. Kui nõusolek puudub ja töötaja töötab üle oma töölepingus kokkulepitud tööaja, siis on tegemist ületunnitööga.
Tööaja arvestus
Tööandjal on kohustus pidada töötaja muutuvtundide üle eraldi arvestust. See tähendab, et muutuvtunnid peavad olema tööaja arvestuses eraldi välja toodud ja eristatud (nt tööajakavas). Töötaja peab üheselt aru saama, millal ta teeb kokkulepitud töötunde ja millal nõustub muutuvtundide tegemisega.
Muutuvtundidele võib rakendada summeeritud tööajaarvestust. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), võib ka muutuvtundide kokkuleppe alusel töötamisele kohaldada summeeritud tööaja arvestust. Muutuvtundide summeerimisel tohib tööandja kasutada sama arvestusperioodi, mida kokkulepitud tööaja summeerimisel.
Näiteks kui töötaja tööaja summeerimisperiood on üks kuu ning töötaja saab teha neli muutuvtundi seitsmepäevase perioodi jooksul. Siis ühes kuus on tal kokku võimalik teha 16 muutuvtundi, mis ta võib ära teha ühe nädala jooksul.
Oluline on aga, et arvestusperioodi lõppedes esitaks tööandja töötajale selge ja arusaadava tööajakava, kus on kogu töötatud arvestusperioodi kohta eristatud kokkulepitud ja töötatud töötunnid, muutuvtunnid ja ületunnid.
