Justiitsministeerium on välja tulnud ideega anda maksuametile 2016. aastast õigus teostada järelevalvet majandusaasta aruannete õigeaegse esitamise üle (eelnõu toimik 14-1288). Muudatuse peamiseks eesmärgiks on vähendada nende ettevõtjate arvu, kes esitavad aruande hilinemisega.
Järelevalve andmine maksuametile tähendaks seda, et amet hakkaks ettevõtjatele meelde tuletama aruande esitamise kohustust ning tegema hoiatusi ja määrama sunniraha, kui aruanne ei ole õigeaegselt esitatud. Määratava sunniraha suurus oleks vahemikus 1300-3300 eurot.
Sisuline kontroll majandusaasta aruannete üle jääks endiselt maakohtu registriosakondadele. Näiteks, kui registripidaja saab infot, et ettevõtte netovara ei vasta seaduse nõuetele, määrab registripidaja ettevõtjale tähtaja seaduses ettenähtud meetmete kohaldamiseks ja netovara seadusega kooskõlla viimiseks. Kui puuduseid ei kõrvaldata, algatab registripidaja ettevõtja sundlõpetamise. Samuti jääb registriosakonna pädevusse ettevõtte kustutamine äriregistrist, kui ettevõte ei ole esitanud majandusaasta aruannet.
Järelevalve muutub tõhusamaks
Praegu teostavad järelevalvet aruannete esitamise üle maakohtute registriosakonnad, kuid neil ei jätku äriregistri kannete tegemise kõrvalt piisavalt ressursse järelevalve funktsiooni täitmiseks. Seetõttu on olnud aastaid, mil massilist trahvimist aruande õigeaegse esitamata jätmise eest ei ole toimunud. Ettevõtjatel on seetõttu kergem võtta riski ja esitada aruanne hilinemisega, sest puudub hirm, et aruande tähtajast hiljem esitamisel kaasneb rahatrahv.
Viimaste aastate statistika näitab, et umbes 60% ettevõtjatest esitab majandusaasta aruande õigeaegselt ehk kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Ligi 20% esitab aruande hilinemisega ning teist sama palju jätab aruande üldse esitamata. Justiitsministeeriumi hinnangul saab hilinejate käitumist muuta just järelevalve tõhustamise kaudu, mis hõlmab endas nii majandusaasta aruande esitamise kohustuse meeldetuletamist kui ka vajadusel sunnimeetmete kohaldamist.
Kui registriosakonnad ei suuda piisavalt tõhusalt teha järelevalvet, siis on maksuametile järelevalve funktsiooni üleandmine ilmselt kõige paremaks alternatiiviks, kuidas motiveerida senisest rohkem ettevõtjaid aruannet tähtaegselt esitama. Maksuamet teostab igapäevaselt järelevalvet käibemaksu-, tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide esitamise üle ning seega on neil olemas vajalikud vahendid järelevalve funktsiooni täitmiseks. Erinevalt registriosakondadest on maksuametil näiteks toimiv automaatne süsteem ettevõtjatele teavituste saatmiseks, mida saaks edukalt kasutada ka majandusaasta aruande esitamise kohustuse meeldetuletamiseks.
Aruande esitamise kord ja tähtaeg ei muutu
Justiitsministeeriumi väljapakutava lahenduse kohaselt tuleks edaspidi majandusaasta aruanne esitada maakohtu registriosakonna asemel maksuametile. Ettevõtjatele ei avaldaks see muudatus mingit mõju. Aruanne tuleks endiselt esitada elektrooniliselt läbi ettevõtjaportaali või notari vahendusel ning aruanne avalikustatakse äriregistris.
Kavandatavad muudatused ei puuduta majandusaasta aruande koostamise reegleid ega ka esitamise tähtaega. Endiselt tuleb aruanne koostada ja äriregistrile esitada hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.
Viimastel aastatel on korduvalt räägitud ka majandusaasta aruande esitamise tähtaja lühendamisest, näiteks nelja kuuni. Kaubanduskoda on sellistele ideedele olnud vastu, sest tähtaja lühendamine võib seada raamatupidamisteenust pakkuvate ettevõtete ja audiitorite tegevuse ajalisse kitsikusse ning see võib omakorda kaasa tuua vastava teenuse hinna tõusu. Ilmselt ei aitaks tähtaja lühendamine kaasa ka sellele, et senisest enam ettevõtjaid esitaks oma aruande tähtaegselt äriregistrile.
Muudatuse mõju ettevõtjatele
Järelevalve andmine maksuametile ei avalda olulist mõju nendele ettevõtjatele, kes esitavad oma aruande äriregistrile tähtaegselt. Muudatused puudutavad eelkõige neid ettevõtjaid, kes soovivad aruande esitada hilinemisega. Kui praegu ei juhtu sisuliselt midagi, kui aruanne esitada kaks või kolm kuud tähtajast hiljem, siis järelevalve tõhustumisel olukord muutuks ning ettevõtet ootab ees tõenäoliselt rahaline väljaminek.
Kavandatavad muudatused peaksid aitama kaasa sellele, et ettevõtete majandustulemused oleksid avalikkusele ühel ajal kättesaadavad. Seega saab positiivse mõjuna välja tuua üldise majandusstatistika kiiremat valmimist.
