Siseministeerium on koostanud turismiseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt peavad majutusettevõtted alates 1. juunist 2015 täitma külastajakaarte elektrooniliselt ning edastama need õiguskaitseasutuste andmebaasi.
Hetkel peavad majutusettevõtted registreerima oma külastajate andmed (nt nimi, sünniaeg, aadress, kodakondsus) paberkandjal ning säilitama neid kaks aastat. Nimetatud kohustuste eesmärgiks on aidata kaasa Eesti siseturvalisuse (sh migratsioonijärelevalve) tagamisele. See tähendab, et vajadusel on õiguskaitseasutusel (nt Kaitsepolitseil) õigus nõuda majutusasutuselt juurdepääsu külastajakaardi andmetele. Eelmisel aastal läbiviidud analüüs aga näitas, et praegune süsteem raskendab Eesti julgeoleku tagamist, sest sageli jäetakse külastajakaardid täitmata, ei märgita neile kõiki vajalikke andmeid või rikutakse külastajakaartide säilitamise nõudeid.
Elektrooniline külastajakaart muutub kohustuslikuks
Nimetatud probleemide lahendamiseks soovib riik luua elektroonilist andmebaasi, kuhu majutusettevõtted peavad kandma külastajate isikuandmed reeglina 24 tunni jooksul alates külastaja saabumisest. Ainult erandolukordades (nt elektrikatkestus) võib külastajate andmed registreerida paberkandjal, kuid takistava asjaolu äralangemisel tuleb andmed ikkagi sisestada andmebaasi. Isegi juhul kui majutusettevõttes puudub püsiv internetiühendus, tuleb külastaja andmed hiljemalt 30 päeva jooksul alates külastaja saabumisest kanda elektroonilisse andmekogusse.
Mugav, kiire ja turvaline?
Eelnõu koostajate arvates aitab elektrooniline andmekogu muuta külastajate registreerimise majutusettevõtetes mugavamaks, kiiremaks ja turvalisemaks. Meie hinnangul võib uus süsteem teatud juhtudel kaasa tuua hoopis vastupidise mõju. Näiteks olukorras, kus turismitalul puudub internetiühendus või hotellis on ajutine elektrikatkestus, tuleb majutusettevõttel koostada külastajakaart esmalt paberkandjal ning seejärel tuleb andmed sisestada teatud aja jooksul ka elektroonilisse andmebaasi.
Tõenäoliselt muutub aeglasemaks ja külastajatele ebameeldivamaks ka reisigruppide registreerimine, sest eelnõuga kaotatakse praegu kehtiv reisigrupi registreerimise võimalus. Mitmed liikmed on meile juba teada andnud, et selline muudatus tooks neile tööd juurde, pikendaks külastajate registreerimisele kuluvat aega ning tekitaks seeläbi ebamugavusi ka klientidele.
Samuti on küsitav, kas üleminek elektroonilisele registreerimisele aitaks suurenda Eesti siseturvalisust ehk tõsta õiguskaitseasutuste võimekust õigusrikkumiste avastamisel ja tõkestamisel. Võib eeldada, et õiguskaitseasutuste huviorbiidis olevad isikud ei soovi kasutada majutusettevõtete teenuseid teades, et hotelli registreerimiseks esitatavad andmed on õiguskaitseasutusele kättesaadavad.
Külastajatelt nõutakse rohkem andmeid
Lisaks soovitakse eelnõuga suurendada nende isikuandmete hulka, mida majutusettevõte peab iga külastaja kohta koguma. Eelkõige hakatakse senisest rohkem isikuandmeid nõudma juhul, kui külastajaks on Eesti, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi kodanik, või Eestis elamisloa või elamisloa alusel elav välismaalane. Näiteks praegu peavad need isikud majutusettevõttele teatama oma nime, sünniaja, aadressi ja kodakondsuse, kuid tulevikus nõutakse ka näiteks sugu, isikukoodi ja isikut tõendava dokumendi andmeid.
Eelnõu positiivse muudatusena saab esile tõsta külastajakaartide säilitamise kohustuse kaotamist. Praegu on majutusasutused kohustatud säilitama oma külastajate isikuandmeid kaks aastat. Eelnõu kohaselt peab andmeid säilitama ainult kuni nende kandmiseni elektroonilisse andmebaasi. See tähendab, et sisuliselt võtab riik külastajate andmete säilitamise kohustuse majutusettevõtetelt üle.
Turismiseaduse muutmise eelnõu ja seletuskirjaga saab põhjalikumalt tutvuda siit.
